EPALi konverents sügis 2022 

13. septembril toimus Eesti Proviisorapteekide Liidu konverents "Kestlik apteek" Radisson Collection Hotelli konverentsikeskus. 

Konverentsi galeriid vaata SIIT (vajuta peale).

PROGRAMM

Moderaator oli Kristo Elias. Esinejate tutvustustega saab lugeda, kui vajutada nime peale. 

Päeva avas Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp, kes andis ülevaate tervisevaldkonna tegevustest ja tervishoiu toimivusest apteekide vaates. Asekantsler tõi välja, et Sotsiaalministeeriumil on seatud uueks aastaks mitmeid eesmärke, näiteks kuidas luua patsiendile tervist toetav elukeskkond, kujundada paremaid tervisevalikuid ja aidata üles ehitada uus vaimse tervise süsteem, kuna kriis on näidanud inimeste vaimse tervise seisukorra haavatavust. Ka on plaan luua tegevuskava kriisi- ja sõjaaja tervishoiukorralduse kohta, sh ravimite tagamine keerulisematel hetkedel, sest apteekrite panus patsiendi raviteekonnal on ülioluline igal hetkel.

Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane kinnitas, et apteegiteenust võib pidada hästi kättesaadavaks. Ravimite väljastamise ja kasutamise nõustamise kõrval on nii Eestis kui maailmas hea kogemus, kuidas apteegid saavad anda oma panuse haiguste ennetusse teiste tervishoiuasutuste kõrval, näiteks vaktsineerimise, sõeluuringute infovahetuse või tervisenäitajate mõõtmise kaudu. Juba täna pakuvad Eesti apteegid mitmeid laiendatud teenuseid, aga ka kaugteenuseid, mis on hea kogemus olnud tuleviku eel uute innovatsioonide ja tervisetehnoloogiate rakendamiseks apteekides nii, et kogu tervishoiusüsteem saaks olla terviklikum ning hästi toimiv.

Väliskülaline apteeker Taco van Witsen tõi välja Hollandi tervishoiusüsteemi soovi tugevdada patsiendi hoole võrgustikku ja eriti haavatavat eakate gruppi silmas pidades. Seda lähtuvalt põhimõttest, et eakad võiksid viibida seni oma kodus, kuniks saab individuaalset lähenemist rakendada. Seetõttu pakutakse alates 2014. aastast patsiendihoolt ühtsetes regionaalsetes töögruppides, kus perearstid, apteekrid, füsioterapeudid ja teised spetsialistid teevad koostööd meeskonnana, et konkreetsete patsientide raviteekond oleks läbi mõeldud kogu ravi vältel. Nii saab pakkuda hoolt õigel hetkel, et ennetada haigusi, koondada patsiendi ümber tugimeeskond ja asendada võimalikud spetsialistid e-tervisega, et inimese elukeskkond oleks kvaliteetne ning võimalikult pikka iseseisvat elu võimaldav.

Health Founders partner Erki Mölder sõnas oma ettekandes, et tervist ei defineerita alati kui ainult haiguse puudumist, vaid kui terviklikku nii füüsilist, vaimset kui sotsiaalset heaolu. Üle kogu maailma, kuid eriti Euroopas on levinud nakkushaiguste kõrval rohkem elustiilihaigused, mida saaks ennetada individuaalse käitumise muutuse teel. Tekkinud on tervisemajanduse tööstusharu, mis aitab pikendada inimese tervist ning eluiga uute tervisetehnoloogiate kui -teenuste abil. Jagades inimesele endale kätte tööriistad oma tervise eest hoolitsemiseks ja oma tuleviku tervise eest kaasa rääkimiseks, on suundumus, mis on levimas üle kogu maailma tervishoiusüsteemides ning leidnud heakskiidu tervisekäitumist positiivses suunas liikuma lükates.

Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise poliitika juht Anne Randväli rääkis, kuidas on hetkel Eesti inimestel vaimse tervisega olukord. Enamlevinud probleemideks on meeleoluhäired ja kahjuks on pandeemia seisu halvendanud. Praegu on vaimse tervise teenuste kättesaadavus pigem ebapiisav, mistõttu tuleks laiendada teenust nii, et see oleks ligipääsetav patsiendile mitmest kohast, st haiglapõhisest teenusest tuleks liikuda kogukonnateenuste ja tugiteenuste loomise poole, esmatasanditeenustele ning ka rohkem rõhku panna ennetavatele teenustele. Apteekrid saaksid panustada inimeste aitamisse, näiteks pakkudes vaimse tervise esmaabi, suunates sõeluuringutele või juhtides tähelepanu vaimset tervist hoidma.

Muutustest kõneleva sessiooni lõpetas Tervisekassa juhatuse liige Rain Laane, et rääkida muutustest Tervisekassas ja tulevikuvaatest. Tervisekassa toetub oma tegevusega 2022-2025 aastateks loodud arengukavale, mille eesmärgiks on luua paremad tervise-, ravi- ja digiteekonnad, et anda inimesele tööriistad enda tervise hoidmiseks, teenuste kättesaadavana hoidmiseks ning teenuste automatiseerimiseks. Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane sõnab: "Soovime, et tulevikus oleksid inimesed terved ja terviseharitumad. Selleks tuleks alustada laste, noorte ning perede tervisekäitumisest, et tagada tervise heaolu positiivne trend – oma tervist hoidma õppinud noor teeb seda ka täiskasvanuna”.

Apteegiteenuse sessioonis rääkis ravisoostumusest dr. Alar Irs. Dr. Irs tõi välja, et ravimite ebakorrektset kasutamist põhjustavad väga erinevad faktorid, seetõttu võib ravisoostumuse tõstmist sekkumiste kaudu samuti küllaltki väljakutseid esitavaks lugeda. Ravisoostumust on uuritud põhjalikult ja välja pakutud lahendusvariantidest selgus, et üht võtet kasutades patsientide käitumist ei muuda. Küll aga hariduslikke ning käitumuslikke sekkumisvõtteid kombineerides ning ühtse, erialaülese meeskonna tegutsedes ja konkreetsest patsiendist ning tema lähedastest lähtuvalt on võimalik pingutuse tulemusena ravisoostumust parandada. Kuna sekkumisviiside rakendamine on aga küllaltki ressursikulukas, siis vajaks meetmete täpsem rakendamine lisauurimist.

Tervisekassa vaate apteegiteenuse arengule andis Maivi Parv. Tervisekassa näeb apteeke osalisena patsiendi raviteekonnal, mistõttu tuleks apteeke paremini integreerida esmatasandisse ning kogu tervishoiusüsteemiga. Tähelepanu vajab apteegiteenuse arendamine koos- ja kõrvaltoimete tuvastamisel ning patsientide ravisoostumuse tagamisel. Samuti on apteekrite rolli võimalik täiendada inimeste esmaste nõustamiste ja suunamiste osas ning võimaldada paremini kooskõlastada teiste tervishoiuteenustega. Edukas integreerimine võib suurendada tervishoiusüsteemi kuluefektiivsust ning mõjutada positiivselt elanike tervist. Seni on Tervisekassal olnud väga hea koostöö apteekidega, näiteks seoses sõeluuringutega ja kindlasti näeb Tervisekassa apteeke partnerina tulevikus.

Proviisor Izabelle Adamson tõi oma ettekandes fookusesse apteekri kui nõustaja väga mitmekülgse rolli. Apteeker on ravimispetsialist, kellel on kompetents jagada ravimitealast nõu. Lisaks on apteeker tihti esimene kontakt patsientidele väga eripalgeliste küsimuste osas, mistõttu tuleb apteekril anda nõu näiteks inimesele tema haiguslooga seoses, aga ka jagada soovitusi tervisekäitumise ja -harituse suunal. Aina keerulisemaks muutunud raviplaanide taustal on patsientide nõustamine detailirohkem ning patsientide ootused apteekrile ulatuvad kaugemale ravimspetsiifikast, et saada rohkem infot oma raviplaani või diagnoosiga seoses.