Möödunud aastal jäi riikliku immuniseerimiskava järgi erinevate haiguste vastu vaktsineerimata või revaktsineerimata umbes 25 000 alaealist last. Sealhulgas jäi õigeaegselt vaktsineerimata rohkem kui 2000 alla kaheaastast last.
Rahvusvaheliselt jälgitakse, et hõlmatus vaktsineerimistega püsiks 95 protsendi juures. Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu on Eestis keskmiselt immuniseeritud 84,4 protsenti väikelastest, neist kõik lapsed Hiiumaal ja Jõgevamaal. Alla 80 protsendi lastest on vaktsineeritud Viljandimaal, Tallinnas ning Lääne- ja Ida-Virumaal. Päris kriitiline on olukord Läänemaal ja Valgamaal, kus vaktsineeritud on kaks kolmandikku väikelastest.
Difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, meningiidi ja B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimine on veelgi nõrgem – keskmiselt 83,5 protsenti. Kuigi esirinnas on Hiiumaa ja Jõgevamaa, on alla 80 protsendi Tallinn, mõlemad Virumaad, Viljandimaa ning vaid kahe kolmandiku kanti jääb immuniseeritus difteeria, teetanuse ja läkaköha vaktsiiniga Valgamaal ja Läänemaal.
Kõik need haigused levivad maailmas endiselt ja on Eestist vaid ühe lennureisi kaugusel ning on oht haiguspuhangu tekkeks.
Kuna maailma terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusliku 95 protsendi asemel on Eestis laste vaktsineerimine mitme haiguse vastu langenud 70 protsendi lähedale, on arstid mures.
"Me näeme täna Eestis lähiajaloo kõige suuremat langust laste vaktsineerimisega hõlmatuses. Sisuliselt mitte kunagi varem ei ole nii palju väikelapsi olnud ilma vaktsiinikaitseta kui täna," ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.
Terviseamet teatas üle mitme aasta taas Eesti-sisesest leetrijuhtumistKokku on vaktsineerimata ligi 25 000 kuni 16-aastast last. Lapsi vaktsineeritakse 14 nakkushaiguse vastu, mis on potentsiaalselt eluohtlikud. Miks aga ei taha vanemad oma lapsi vaktsineerida? Perearst Marje Oona ütles, et olukorda võis mõjutada Covid-19 pandeemia.
"Kindel otsus Eesti Perearstide Seltsi poolt oli see, et laste plaaniliste läbivaatuste ja vaktsineerimiste tööga me jätkame, aga lapsevanemad võisid ikkagi tavapärasest rohkem kõhelda. Ja midagi ei ole öelda, see Covid-19 pandeemia tegelikult andis väga palju tuld ka valeinfolõkkesse üleüldiselt, mis ilmselt avaldab mõju mitte ainult Covid-19 vaktsineerimisse suhtumisse, vaid ka teiste vaktsineerimiste osas," selgitas Oona.
Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla sõnas, et põhjus võib olla ka see, et need haigused pole ühiskonnas juba pikalt levinud.
"Inimesed ei tea, mis on erinevad haigused, ja ka, olgem ausad, meie noored kolleegid ei ole näinud paljusid haigusi. Seetõttu, ma arvan, meil ongi selline haigusteadlikkus või kartus ära kadunud," ütles Soodla.
Madal vaktsineerituse tase tähendab arstide sõnul, et Eestis võivad tekkida taas haiguspuhangud. Soodla selgitas, et leetrid on praegu maailma kõige nakkavam infektsioonhaigus ja selleks, et leetrite levikut poleks, peab vaktsineeritud olema 95 protsenti elanikkonnast.
"Leetrid põhjustavad palavikuga häälekäheduse, nohu ja silmapõletikuga haigestumist, millele lisandub hiljem lööve. Aga just nimelt ongi tüsistused, mis võivad olla väga rasked. Nendeks võib olla näiteks kõrvapõletik, kopsupõletik ja ka entsefaliit, mis on juba kesknärvisüsteemi haaratus ja võib olla väga raske haigestumine," selgitas Soodla.
Mitmel pool Euroopas levivad leetrid
"Üks selliseid nõmedamaid väärinfosid, mis internetis levib, on justkui see, et laps peaks saama leetrid läbi põdeda, et see kuidagi tugevdab tema organismi. Ei. Tõepoolest, leetrite läbipõdemise järgselt leetri viirusevastane immuunsus tekib, aga see tekib ohutult ka vaktsineerimise järgselt. Aga muus osas leetrite põdemine on immuunsust nõrgestav," ütles Oona.
Kuigi suurem oht on nakatuda reisides, on Oona sõnul leetrite puhul ka siseriikliku leviku märke olnud.
"Meil on olnud leetrijuhtum, mille kohta ei ole teada, et see inimene oleks käinud reisil. Õnneks ei ole suurt haiguspuhangut tekkinud, aga see ei pruugi üldse nii jääda. Sest kui me vaatame Inglismaa näiteid, kus laste vaktsineerimishõlmatus langes ka teatud piirkondades 70 protsendini ja selle tagajärjel tekkisid haiguspuhangud ja kahjuks siiski ka mõned lapsed surid," rääkis Oona.
Arstide sõnul on kasutuselolevad vaktsiinid tõendanud oma efektiivsust ja ohutust. Vaktsineerimine peab nende hinnangul ka edaspidi olema vabatahtlik, inimesed peaksid aga rohkem mõtlema oma rollile ühiskonnas.
"Arstina ma kindlasti ei taha kellelegi soovitada, et me peaksime õppima teiste raskest kogemusest – tahta, et keegi oleks raskelt haige selleks, et saaks siis lähedased või teised inimesed aru, et tasuks vaktsineerida. Võib-olla ongi oluline mõelda oma rollile ühiskonnas ja ka soovile elada täisväärtuslikku elu ja väga hea kvaliteediga elu, et meie lapsed ja ka täiskasvanud ei oleks ohustatud rasketest haigustest," rääkis Soodla.
"Me loodame, et see on ajutine nähtus ja ka lapsevanemad täna-homme vaatavad oma terviseportaali, vaatavad oma laste vaktsineerimise seisu üle ja kui nad ei saa aru, kas kõik on tehtud, võtavad ühendust oma perearstiga ja teevad selle asja selgeks. See ei ole praegu naljaasi seda ignoreerida," ütles Härma.
Vaata videod: "Aktuaalne kaamera. Nädal"Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"