EPALi konverents: TERVISEINNOVATSIOON JA TRENDID APTEEGIS
| Esineja | Pealkiri (klõpsa aktiivsele pealkirjale, et avada materjal) |
|
Sotsiaalminister Tanel Kiik
| Avasõnad |
|
Teet Torgo
(Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tegevjuht)
|
"Ravimite kättesaadavus ja COVID-19 kriis“
|
|
Kristin Raudsepp (Ravimiameti peadirektor)
|
„Kuidas Eesti apteegid eriolukorras hakkama
said?“
|
|
Darragh
J. O’Loughlin (Iiri Apteekide Liidu tegevjuht)
|
„Euroopa apteegisektor täna ja tulevikus“
|
|
Timo Danilov (proviisor, EPALi juhatuse
liige)
|
„Eesti apteegisektori areng Eesti
Proviisorapteekide Liidu pilgu läbi“
|
|
Tõnis Jaagus (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse tervisetalitluse juht)
|
„Terviseandmete piiriülene liikumine“
|
| Andres Võrk (Tartu Ülikooli Johan Skytte instituudi analüütik) | „Apteekides vaktsineerimise tulud ja kulud terviseökonomisti vaatevinklist“ |
Kõikides ettekannetes jäi läbivalt kõlama mõte - apteeker on eesliinitöötaja. Konverentsi avasõnades ütles sotsiaalminister Tanel Kiik, et apteeker on ravimite ja terviseteemade arvamusliider.
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kiirabikeskuse ülemarst-juhataja Arkadi Popov rääkis esimese peaesinejana, milliseid õppetunde saadi COVID-19 kriisiga seoses. Esimese laine olulisemate õppetundidena tõi Popov välja, et haiglavõrgu kriisijuhtimist tuleks harjutada kriisivälisel perioodil, isikukaitsevahendite varu peaks regulaarselt uuendama ning kommunikatsiooniga tuleb avalikkusele anda koordineeritud ja kokkulepitud sõnumeid. Just väliskommunikatsioon on see, mille suhtes Popov tunnistas, et väljaöeldavate sõnumite selguse mõttes oleks saanud paremini tegutseda.
Esimeses blokis pöörati tähelepanu ravimite kättesaadavusele COVID-19 kriisi ajal
Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp rääkis, kuidas apteegid eriolukorra ajal toime tulid. Raudsepp rõhutas, et kriisi ajal oli apteeker selgelt eesliinitöötaja. Ta lisas ka, et apteekrid said sageli esimesena inimeste ärevuse ja pahameele osaliseks seoses eriolukorra muudatustega.
Esimeses paneeldiskussioonis arutlesid Kristin Raudsepp, Klarika Kallikorm, Jürgen Jänese ja Merilin Israel apteekide rolli üle muutunud maailmas. Nad kõik tõdesid, et apteeker on eesliinitöötaja ja seda kinnitas kevadine kriis väga hästi. Ajal, mil pea kõik oli suletud ja arst ei olnud enam nii kättesaadav, oli apteeker ainus ligipääsetav tervishoiutöötaja, kellelt inimene sai füüsiliselt nõu küsida.
Päeva teises pooles sai kuulda apteegiteenuse tuleviku visioonist
Iiri Apteekide Liidu tegevjuht Darragh O'Loughlin'i ettekanne keskendus apteegisektori tulevikule Euroopas. Kaardistati ära sektori positsioon ja ühiskonna ootused sektorile. O'Loughlin tõdes, et mida enam külastatakse apteeki kogu teenuse saamise eesmärgil, seda vähem käivad inimesed haiglas ja arsti juures. Kõneleja tõi välja apteegiteenuste kolm eesmärki: paremini kättesaadav tervishoiuteenus, odavam tervishoiuteenus ja väiksem haigestumine.
Iirimaal on tehtud palju väikseid samme, et apteegid ja apteekrid saavutaksid laiema profiili esmatasandi tervishoius ja ei oleks pelgalt ravimi väljastajad. Iirimaal andis tõuke selleks seagripp. Selle ajal alustati vaktsineerimist apteekides, mis näitas kohe ka efektiivseid tulemusi selle osas, kui palju inimesi jõuti lühikese aja jooksul vaktsineerida.
EPALi tegevjuht ja proviisor Timo Danilov võttis oma ettekandes luubi alla apteegiteenuse tuleviku. Apteegisektori arengu osas on Danilovi sõnul vajadus süvendatud ravimiabi järele, koostöö apteekri ja perearsti vahel peab olema oluliselt tihedam ning apteekri töö "köögipool" peaks olema rohkem automatiseeritud. "Selle kõige eesmärgiks on kinnistada apteegi positsioon, et olla väravaks esmatasandi tervishoius," sõnas Danilov.
Konverentsi lõpetas paneeldiskussioon teemal "Apteek tuleviku tervishoius". Kõnelejateks olid Andres Võrk, Kristiina Sepp, Annika Veimer ja Külli Friedemann. Ühiselt jõuti arusaamale, et apteekrite potentsiaal on hetkel alakasutatud. Maailmas on tehtud mitmeid uuringuid, mis näitavad, et kui viia teenused apteeki, siis on inimesed tervemad ja ka ravikulud on väiksemad.