Konverentsi avasõnades ütles terviseminister Riina Sikkut, et apteek on kõige kättesaadavam asutus inimesele tema meditsiinimurede osas. Apteekrite tervisealane pädevus, inimeste lähedal paiknemine ja valmisolek inimesi aidata teeb apteekidest olulise esmatasandi partneri. Vajalik on apteekritele anda ligipääs terviseandmetele ja teenida usaldusväärsus ühiskonnas, et inimeste terviseandmed on hoitud turvaliselt ja neid kasutatakse parima teenuse pakkumiseks. Tervishoiusektoris, sh ravimivaldkonnas on käesolevalt töös mitmed analüüsid ja poliitikadokumendid. Olulised teemad, näiteks ravimite tarneraskused või apteekide jätkusuutlikkus on need punktid, mis vajavad käsitlemist ja nendega tegeletakse, et uuendada poliitilist maastikku apteegiteenuse parimatel tingimustel tagamiseks. Ka on selge, et innovatsioonil apteegis on suur väärtus, et olla abiks spetsialistile nõustamise pakkumisel. Küll aga ei saa masin kunagi asendada päris nõustamist ja tuleb leida viisid, kuidas tehnilised vahendid toetaksid apteekri tööd nii, et aega jääks tegeleda parima ja kvaliteetse nõustamise pakkumisega inimesele.

EPALi juht Ly Rootslane tõi oma ettekandes välja, et apteek on sageli esimene koht inimesele tervise küsimustes nõu saamiseks, seega apteeker on aktiivne partner esmatasandi süsteemile. Esmatasandi tervishoiuteenuste oluliseks osaks on peale 

inimese terviseprobleemide lahendamise ka tervise edendamine ja haiguste ennetamine, abi koordineerimine ning erinevate teenuste seostamine. Nii võiksid uued innovaatilised tervishoiu lahendused luua vajalikud koostöövõrgustikud erialadeüleselt, et toetada inimest kogu tema elukaare vältel. Apteeker on omandanud põhjaliku kõrghariduse ravimivaldkonnas ning omab laia pilti kogu tervishoiusektorist. Apteeker on valmis võtma rohkem vastutust, sh apteekrina vaktsineerima apteegis. Nii on apteekril järjest suurem roll ravimiteaduse kui tervisenõustaja rollis. See tähendab apteekri kompetentsi kuuluvad nii ravimialased teadmised kui ka tervise edendusega seotud kompetentsid. Apteeker väga laia erialateadmistega tervishoiusesüsteemi osa, kes tihtipeale on väravahi rollis inimese suunamisel tervishoiusüsteemi võrgustiku liikmete juurde.

Soome Apteekide Liidu juht ja Euroopa apteekrite ühenduse PGEU asepresident apteeker Risto Kanerva ettekande fookuses oli apteekri paiknemine Euroopa esmatasandi tervishoius.

Maailma Terviseorganisatsioon on välja toonud, et apteeker on kõige kättesaadavam tervishoiuspetsialist ja apteekidele tugineb kogu esmatasandi tervishoiusüsteem. Euroopa riikide elanikest 58% inimestest jõuab apteeki 5 minutiga, juba 98% inimestest jõuab apteeki 30 minuti sees. Lisaks sellele, et apteek on kättesaadav kõige esmaste tervisemurede küsimustes, on muutunud ka viis, kuidas nõustamisteenust pakutakse. Ülimalt pika ajaloo jooksul on apteeker kohanenud ja kaasa läinud tervishoiukorraldusega, vastates ühiskonna vajadustele. Rahvaarv on suurenenud, vananev ühiskond, tervisekriisid, vähenev eelarve inimeste ravivajaduste katmiseks, tervishoiutöötajate puudus, patsiendi ootused – need kõik väljakutsed vajavad esmatasandil ühiselt läbimõtlemist, kus apteegil tuleb muutuda traditsiooniliselt ravimite väljastamise teenuselt rohkem aktiivsema rolli poole, pakkudes uusi ning erinevaid nii rohkem kui vähem komplekseid teenuseid. Tulevikus näeme, et uusi teenuseid pakkuvate apteekide hulk suureneb, samas kõik apteegid ei pea kõiki teenuseid pakkuma. Tulevikuvaade näitab, et vajadus ühiskonnas on tõusnud tohutult, et apteek ja apteeker võtaks rohkem vastutust inimeste tervisedenduse ning muredele vastamiseks. Apteeker on inimesele esimene kontakt tervishoiusüsteemis ja ka viimane, kes väljastab ravimi inimesele, mis annab apteegile võimaluse anda edasi kõige olulisem sõnum patsiendile.

Dr. Anu Reim tutvustas väljatöötamisel oleva esmatasandi arengukava sisu ning apteekrite paiknemist kavas. Esmatasandi tervishoid on kogum inimese elukohas kättesaadavatest ambulatoorsetest teenustest, mis puudutavad inimese tööd, kooli ja elukohta. Uus esmatasandi arengukava kajastab kolme suunda: jätkusuutlikkus, inimkesksus ja kvaliteet ning ohutus. Esmatasandi arengukava luues on oluline, et võrgustikus on olulisel kohal ka apteek, kes peab olema olemas teiste spetsialistide kõrval inimesele lähedal. Proviisori ja farmatseudi eraldamine teistest tervishoiutöötajatest takistab apteegi teenuse arengut. Apteekrid moodustavad olulise 20% esmatasandist, seetõttu võiks apteekri roll aastaks 2035 suureneda. Sellest vaatest on vaja apteekri positsiooni võtta arvesse esmatasandi arengukavas eeldusel, et kõik spetsialistid omavad õigust võtta oma pädevuste piires vastu otsuseid ning neid dokumenteerida ühtses süsteemis, omades selleks vajaminevaid ligipääse. Ka on vajalik üle vaadata apteekri kuvand inimesele – apteeker ei ole lihtsalt ravimimüüja vaid kui spetsialist ravimialal, aga terviseteadlikkuse ning -ennetuse vallas, mistõttu inimeste vajadus apteeki külastada ei tohiks olla vaid ravimspetsiifiline. 

Tervisekassa haiguste ennetuse ja tervisedenduse portfellijuht Liis Kruus tutvustas uusi Tervisekassa poolt rahastatavaid ennetusteenuseid, mida apteegiteenuse raames saaks apteekides pakkuda. Mis on ennetusteenuse sisu? Ennetusteenuse võib jagada kolmeks suunaks: primaarne ennetus ehk hoides täna terve inimesena oma tervist, on tegu investeeringuga oma tervisesse tuleviku jaoks, et haiguse teke edasi lükata võimalikult kaugele; sekundaarne ennetus ehk haiguste ennetus; tertsiaalne ennetus: kui on juba krooniline haigus, siis kuidas ennetada haiguse progresseerumist. Lähtutakse põhimõttest “tervis igas poliitikas” ehk tervist mõjutavad oluliselt tegurid, mis asuvad väljaspool tervisevaldkonda, näiteks sotsiaal-, majandus-, keskkonna- või muu valdkonna vastutusalas arvestatakse poliitika kujundamisel ja elluviimisel selle mõjuga tervisele. Apteegi vaates näeb Tervisekassa, et ennetusteenusteks, mida saaks praegu apteegis pakkuda, on ravimite kasutamise hindamise e-konsultatsiooni teenus, tubakast loobumise nõustamise teenus, vaktsineerimine, sõeluuringu kiirtestide jagamine ja nõustamine. Tervisekassa toetab, et need tõenduspõhised meetodid saaksid apteekides käivitatud ja ka tasustatud. Tervisekassa kinnitab, et apteekri roll on jätkuvalt ravimite osas nõustamine, väljastamine ning vajadusel valmistamine, kuid selle põhitegevuse kõrval näeb ka riik, et apteekrid saaksid rohkem teha ennetustegevuse võtmes.

Innovatsioon meditsiinis on paratamatu ja sellest rääkis lähemalt teise sessiooni "Innovatsioon apteegivaldkonnas" avanud paneeli arutelu.

Arutelust selgus, et päris mitmed innovatiivsed apteegiteenused, mille osas on tehtud pilootprojekt või ka tasuvus- või -tõhususalüüsid, ei ole läinud käima, sest nendele teenustele ei ole olnud tuge otsustajatelt. Videoapteekri teenus maapiirkonnas on olnud vajalik sealsete inimeste jaoks ravimite kättesaadavuse ning sellega kaasneva nõustamise tagamiseks, kuid ei saanud vajalikul hetkel seda tuge, mis oleks taganud innovatiivse lahenduse parima tulemi ravimikasutaja jaoks. Samuti personaalne ravimite pakendamise teenus, mille puhul on kasutegur ravimikasutajale selgelt olemas kas optimaalse ning ohutu ravimiskeemi hindamise läbi või ravijärgimuse parandamisel, kuid mille teenuse potentsiaali ei ole samuti suudetud seni täiel määral ära kasutada. Tänapäevasem näide on iseteenindusapteek, mille osas on seatud piirangud, mis omakorda vähendavad tegelikult seda potentsiaali, mis sellel apteegi võiks olla. Praeguse korra järgi peab seteenindusapteek olema apteegiga samal pinnal ja tohib töötada selle apteegiga samadel kellaaegadel. Paneelis osalejad rõhutavad, et masin ei hakka kunagi apteekrit asendama, aga oleks hea viis, kuidas tagada ravimite kättesaadavus ühiskondlike väljakutsetele vastates. Lisaks tõid paneelis arutlejad välja näited igapäeva apteegiteenustega seotud protsessidest, mida saaks teha optimaalsemalt. Näitena saab tuua enesetestimine COVID-19 puhul, mil tuli leida vajalikud, kuid tüsilikud viisid, kuidas saaks enesetestimise tulemused kanda andmebaasi, mis oleks nähtav ka teistele spetsialistidele. Nii on ka teiste teenustega kogutud andmetega, nt veresuhkru mõõtmine, vererõhu mõõtmine - ka sellisel juhul neid andmeid ei saa kanda ühtsesse tervise infosüsteemi, mida saaksid teised patsiendiga tegelevad spetsialistid kasutada. Ennetustegevuste osas on apteekide olulisus väga suur, et tõsta kas sõeluuringutes osalemise hõlmatust või vaktsineeritute hulka. Ühiselt jõuti järeldusele, et uusi innovatiivseid lahendusi tasuks võtta kasutusele. Rohkem oleks vaja tuge otsustajatelt uudsetele lahendustele või sisendi selgitust, kuidas neid lahendusi saaks kasutusele võtta, sest ühiskondlikult on vajadus selliste teenuste kohta olemas.

Paneelis võtsid sõna:
Jürgen Jänese- proviisor/ Mustamäe Apteek OÜ juht
Rainer Kaseväli- Benu Frantsiisijuht
Hendrik Randveer- proviisor/ Südameapteegi Apteegiteenuse arendusspetsialist

Siim Saare ettekanne keskendus innovaatilistele lahendustele tervishoius ja eelkõige võimalustele, mida kasutatakse apteekides rahvusvaheliselt ning milliseid tervisetehnoloogiaid saaks Eestis kasutusele võtta. Siim Saare rääkis, kuidas kiirendada innovatsiooni meditsiinis. Näiteks digiravimite tootmine on arenenud väga kiirelt. 2022. aastal asutati Eesti Digiravimi Tootjate Liit, mis arendavad digiravimite tarkvarasid. Alguse on saanud uus tervisetehnoloogia haru uue innovatiivse tootekategooriaga, kus arendatakse tarkvaralisi meditsiiniseadmeid ehk digiravimeid mida kasutatakse konkreetse haiguse diagnoosimiseks ja jälgimiseks. Näiteks on Eestis loodud digiravimeid arenevaid ettevõtted nagu DermTEst, Migrevention, SpeakTX, Triumph Health ja Lifeyear – neid eristab see, et need lahendused on ohutud, kulutõhusad ja tõenduspõhised. Saksamaa ja UK on siin pioneerriigid, kus arstid juba kirjutavad välja digiravimeid, mis teeb kogu raviteekonda tõhusamaks ja efektiivsemaks. Mõningatel digiravimitel on ka juba riigipoolne rahastus. Tekkimas on 1+1=3 lahendus, kus digiravim koos vajadusel farmakoloogilise suunamisega tõstab ravisoostumust ning edendab tervist. Digiravimid on üks, kiirelt ennast tõestanud tehnoloogia arengusuund, mis võiks tulevikus tuua uut lahendust aina enam kerkivatele tervisemuredele.

Ravimiameti peadirektor Katrin Kiisk kõneles riigi vaatest tuleviku apteegiteenusele. Riik näeb, et apteek on partneriks tervishoiusüsteemile ja saadakse üha enam osaks ka patsiendi ravimeeskonnast. Tervishoiutöötajate kriis on suur, mistõttu apteekrid saavad suuremat rolli võtta, sh ka ennetustegevuse juures. Selleks on vaja aga teadmisi täiendada ning läbi mõelda hästi protsess, kuidas teenust osutada ja alles siis reaalselt hakata seda teenust pakkuma. Inimese terviseandmetele ligipääsu andmine ja uue funktsioonina ka apteegis patsiendiinfo andmete lisamine oleks soosiv, et vajadusel anda ülevaade ratsionaalsest ravimikasutusest ja kõik patsiendiga seotud spetsialistid oleksid kursis, missugune on patsiendi ravimikasutus. Tuleviku apteegiteenus on paremini integreeritud arsti-õe tööga, rohkem jääb üle aega nõustamisele, sest vahetu kontakti vajadus patsiendiga ei kao ning ravimialane nõustamine jääb alles.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja Karin Kogermann rääkis oma ettekandes ravimiteadusest ning innovatsioonist ravimitööstuses, apteegis, akadeemias. Farmaatsia on rakendusteadus, mille osas kõrgkool annab teadmised ning oskused ravimite kohta, millega viia läbi nõustamist kui ravimiekspert. Innovatsioon apteegis on paratamatu. Uued ravimprepraadid, raviained, tehnoloogiad, abiained ja manustamisvahendid – apteekrid peavad oskama neid uusi tehnoloogiaid selgitada patsiendile. See saab tuleneda vaid sellest, et kõrgkool uuendab oma õppeaineid vastavalt, et teadmised saaksid juba väljaõppe tasemel apteekrile kaasa antud. Nii peab toimuma innovatsioon õppekavas, mis peab ajaga kaasas käima. Samuti on vaja sisendit ettevõtete poolt, et välja selgitada, milliste kompetentsidega töötajaid tööandjad vajavad. Takistuseks võivad osutuda, kui ei toimi koostöö ja kommunikatsioon või ei võeta tehnoloogiaid arvesse ehk ei areneta koos innovatsiooniga. Apteek on oluline, sest seal saavad eksperdid oma kompetentse näidata, nii vanu kui uusi. See omakorda seab väljakutseid ka ülikoolile, kuidas tagada väljaõpe, kust väljuvad ravimiteadlased parima kompetentsi baasiga.

Konverentsi kolmas sessioon keskendus inimkesksele apteegiteenusele.

Proviisor Kristiina Sepp tõi oma ettekandes välja patsiendi ootused apteegiteenusele. Muutuvas ühiskonnas mõjutab inimeste tervisekäitumisega seonduvaid arusaame ja norme neoliberaalne väärtussüsteem, mis tähtsustab indiviidi rolli ning asetab talle individuaalse vastutuse. Meditsiinis ja tervisedenduses tähendab see inimeste suunamist oma tervise ja kehaga seonduvaid näitajaid jälgima, ise võimalikke probleeme ennetama, arendama eneseseire ja -kontrollioskusi ja vahendeid. Nii on patsient muutumas aktiivseks ja oma raviotsustes osalevaks kliendiks. Personaalse kontrolli tajumist positiivsete tagajärgedena on välja toodud nt tervislikumad eluviisid, paremad tervisenäitajad, aga ka kõrgemad hinnangud oma subjektiivsele tervisele. Inimesed on valmis võtma aktiivsemat rolli oma tervisekäitumise üle, mida näitas 2018. aastal gripivaktsineerimise pilootprojekt apteegis, kus ligi 55% vaktsineeritutest vaktsineeris esmakordselt gripi vastu ja kõikidest vaktsineerijatest olid 95% saadud teenusega rahul. Vajadust teistsuguse nõustamiskogemuse järgi näitavad ka patsiendiküsitlused. 2022. aastal apteekides läbi viidud uuringu järgi ei vastanud patsientide nõustamiskogemus täielikult nende ootustele ning apteekrilt ravimialase nõustamise kogemused olid eestlastel ja venelastel kõigis küsitud aspektides erinevad. See viitab vajadusele parandada ja standardiseerida traditsiooniliste teenuste kvaliteeti. Patsientidel oli huvi saada rohkem teada oma ravimite kohta, eriti kui tekkis probleeme ravimi kasutamisega, aga ka seda, kuidas ravimit võtta, millal oodata, et ravim hakkaks toimima jne.
Patsiendi küsitlus näitas lisaks, et ootuste puhul ravimialase nõustamise suhtes ei esinenud enamikul juhtudel olulisi erinevusi rühmade vahel, mis viitab sarnasele konsultatsioonivajadusele, kuid tõenäoliselt erinevatele viisidele selle saamiseks või küsimisoskusele. Apteegi keskkonnas tähendab see, et positiivsed kogemused apteegis annavad võimaluse luua toimivaid teenusemudeleid, mille tulemusena kasvab teadlikkus apteegiteenustest, suureneb patsientide kaasatus ja ravitulemuslikkus. Ka annab tugev baasteenus võimaluse laiendada apteekrite tegevusulatust. Inimesi tuleb rohkem kaasata ravimitega seotud teenuste ja nõustamise arendamisse, et need vastaksid inimeste ootustele ja vajadustele. Kvaliteetse apteegiteenuse mõõdik on rahulolev ja terve apteegikülastaja.

Tervise juhtimise töölauda ja terviseportaali tutvustas Patrick Pihelgas Tervisekassast. Valminud on tervisejuhtimise töölaud, mis annab ühtse struktureeritud ülevaate patsiendi terviseandmetest. Ka pakub töölaud patsiendi käsitlemiseks vajalikke või seda toetavaid teenuseid ja digilahendusi ning võimaldab terviseandmeid sündmusepõhiselt jagada. Tervisejuhtimise töölaud valmib järk-järgult ja sinna lisatakse erinevaid mooduleid. Esimeste moodulitena saavad aktiivselt kasutusele võetud näiteks raviskeem, eluanamnees, suunamiste ülevaade, vastuvõttude kokkuvõtted ja personaalmeditsiini andmed. Apteekrite jaoks on oluline püsiravimileht ehk siis ülevaade inimese kõikidest ravimitest, mida ta peaks kasutama oma raviskeemis. Ühiselt hallatava ravimiskeemi abil tagatakse arstile patsiendi ravimisel ohutus, info selgus ja ka märkimisväärne ajasääst. Pikemas perspektiivis lisanduvad ravimiskeemile ka haiglas manustatavad ravimid ja eriravimid, milleks on näiteks HIV-i ja tuberkuloosi ravimid, ning ka bioloogiliseks ja vähiraviks kasutatavad ravimid. Patsiendiportaal on abimees, mis suurendab inimese enda rolli ja vastutust tervisesüsteemis. Portaalis on meeldetuletused, saab täita tervisedeklaratsiooni, tahteavaldusi, vastuvõtueelseid küsimustikke, jagada mõõdetud elulisi näitajaid ning luua personaalselt raviplaani. Personaalne terviklik ülevaade on nii inimese füüsilisest, vaimsest tervisest ning sotsiaalsest olukorrast, lähtudes sealjuures tema enda sõnastatud tervise eesmärkidest. Neid kahte portaali ühendab tervise infosüsteem, mis on ka parajasti uuenduskuuri läbimas uue põlvkonna terviseinfosüsteemi projekti nime all. Selle tulemusena peaksid terviseandmed tõepoolest inimese heaks tööle hakkama.

Apteekri rolli ravimiohutuse osas selgitas Maia Uusküla Ravimiametist. Apteekrid saavad ise valida, kui palju nad ravimiohutuse aspektile keskenduvad ja patsiendile üle rõhutavad. Ravimiametid terves maailmas annavad ja täiendavad kliiniliste uuringute käigus ravimi ohutusprofiili, mistõttu võiks apteekreid toetada IT arenduste toega, mis juhivad tähepanu teavitama patsienti ravimi riski- ja ohutehuritest, mis kaasnevad ravimi kasutamisega. Ka on apteekritel võimalik vähendada ravimite väärkasutust. Valesti võetud ravim võib teha palju kahju patsiendile, mistõttu tuleb veenduda, kas vajalik ravimvorm on õige ja üle rääkida patsiendile õige annustamine ning mis hetkedel tuleb ravimit võtta. Seega kommunikatsioon ravimite kasutamise osas on ülioluline. Apteeker on viimane kaitsemüür ning viimane kontakt patsiendile ravimit väljastades ja saab teavitada nõustamise käigus ravimite ohutusprofiilist, et klient oleks rohkem teadlikum ravimite ohutust kasutamisest.

Viimane ettekanne oli teemal "Apteeker kui nõustaja". Tõnismäe apteegi proviisor-juhataja Külli Teder kõneles, milline on kvaliteetne apteegiteenus nõustamise prisma läbi. Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni definitsioonile loetakse tervishoiuteenust kvaliteetseks, kui on täidetud patsiendi ootused ja vajadused, teenus vastab nii erialastele, seadusandlikele ning eetilistele põhimõtetele, tagades seejuures patsiendi heaolust lähtuvalt parima võimaliku tulemuse. Apteegiteenuse kvaliteedijuhise töörühma juhina tutvustas Külli, missuguselt kujunesid käesoleva aasta apteegiteenuse kvaliteedihindamise tulemused. 2022. aastal osales enesehindamisel 202 apteeki, kes oma apteegis hindasid küsimustiku alusel nõustamise kvaliteeti erinevate indikaatorite abil. Tulemused näitasid, et nõustamise kvaliteet on juba hea. Samas ravimi koos- ja kõrvaltoimeid pigem selgitatakse vähem ning ravimite ohutusealast infot tuleks jagada rohkem. Selle aasta kevadisel lisahindamisel osales 17 apteeki 202 apteegist, kus töörühma liikmed jälgisid käsimüügi- ja retseptiravimite ostul nõustamise vastavust “Apteegiteenuse kvaliteedijuhise” rakendamist. Üldpilt tulemustest on hea, lisahindamisel tuli välja, et pakutakse väga head nõustamist. Neist kümme lisahindamise apteeki teenisid Apteegi Oskari, mis on tunnustus neile apteekidele kui ka innustab ka teisi apteekreid püüdlema ühtlase ning kvaliteetse nõustamise poole. Üks on kindel, üheskoos tegutsedes saame anda väljapoole ühiskonda signaali, et apteek on koht kust saab väärt informatsiooni ja apteegil on oluline osa inimese tervise hoidmisel.

Tekst- Liisi Grünbaum
Pildid- Kristi Sits