EPALi konverents: APTEEKRI FOOKUSES ON INIMENE KUI TERVIK

14. septembril 2021 toimus Viru konverentsikeskuses EPALi järjekordne konverents. Kõikide konverentsil kõlanud ettekannete materjalidega saate tutvuda allpool. Päeva moderaator oli Mart Kuusk.

Konverentsi galeriid vaata SIIT (vajuta peale)

PROGRAMM

Moderaator Mart Kuusk.
Esineja Pealkiri (klõpsa pealkirjale peale)
Ly Rootslane "Apteekri muutuv roll tänases Eestis"
Jana Lass, Tartu Ülikooli Kliinikum
"Kliiniline proviisor – kes ta on?"
Taavi Annus, Sotsiaalministeerium
"Integratsioon tervishoiusüsteemiga: Uue põlvkonna tervise infosüsteem - upTIS"
Taavi Tillmann, Inglismaa Terviseamet ja University College London
"Tubakast loobumise nõustamine - UK ja Eesti võrdlus ja võimalused"
Kristel Kivimets, Tervise Arengu Instituut; Janika Tähnas, Tartu Raekoja Apteek
"Kahjude vähendamise teenus – apteegi kogemus ja riigi ootused"
Hanna Ental, Haigekassa
"Sõeluuringud – patsiendi teekond emakakaela vähi sõeluuringu näitel"
Rasa Montvile, Leedu jaemüügijuht; Vaida Andreniene, apteegi juhataja
"Apteeker vaktsineerib, Leedu kogemus"
Marta Velgan, perearst
"Täistaimne toitumine - millistele toitainetele peaks tähelepanu pöörama?"
Piret Hirv, Tervisetehnoloogia ja Connected Health klastri juht
"Appid igale vanuserühmale – parem ravijärgimus"
Andre Koit, Roche Eesti OÜ
"Täppisravimid – igale patsiendile personaalne ravim"
Kristjan Port, Tallinna Ülikool "Me kõik jääme vanaks: kas vananemist saab edasi lükata?"
Kristiina Sepp, Tartu Ülikool "Apteek - oluline osa patsiendi tervise teekonnast"

Kokkuvõte päevast

Ly Rootslane (Foto: Marek Metslaid)
Konvererentsi avas EPAL juht Ly Rootslane, kes sõnas, et apteeker on kasvava rolliga tervishoiutöötaja, kes annab patsiendile ja tervishoiutöötajatele infot ravimite kohta, olles sageli esimene kontakt kergemate tervisehädade korral. Samuti nõustab apteeker, kuidas hoolitseda oma tervise eest ja ennetada haigusi. Järjest enam räägitakse kogukonnaapteekrist, kes panustab inimese ja kogukonna tervisesse.

Leedu kolleegid Rasa Montvile ja Vaida Andreniene jagasid oma kogemust vaktsineerimisteenuse pakkumisel, et olla abikäeks riigile võitlusel COVID-19 pandeemiga.
Spetsiaalse koolituse saanud apteeker võib Leedus vaktsineerida alates selle aasta märtsikuust.

Kristel Kivimets (Foto: Marek Metslaid)
Apteegis pakutavad teenused on viimaste aastate jooksul oluliselt laienenud, patsient ootab apteeki tulles põhjalikku nõustamist ravimite ja teiste apteegikaupade osas. Järjest olulisem on kliiniliste teadmiste pagas, oskus mõõta inimese tervisenäitajaid, aga ka nõustada, kuidas loobuda suitsetamisest ning miks tuleks minna sõeluuringule. Kõiki neid teemasid kajastasid konverentsil Taavi Tillmann Ühendkuningriikidest, Kristel Kivimets Tervise Arengu Instituudist, Janika Tähnas Raekoja apteegist, Hanna Ental Eesti Haigekassast. Eestit ees ootavatest uuendustest tervise infosüsteemides kõneles Taavi Annus sotsiaalministeeriumist.

Taavi Tillmann (Foto: Marek Metslaid)
Perearst ja vegan Marta Velgan jagas proviisoritele väärtuslikku ja praktilist nõu selle kohta, kuidas anda ravimispetsialistina asjakohast abi täistaimse toitumise valinud inimestele, kes jõuavad oma toitumisalaste küsimustega järjest enam ka apteekrini.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi doktorant Kristiina Sepp tõdes oma ettekandes, et kuigi apteekreid ei kaasatud pandeemia alguses teiste tervishoiutöötajatega ühisesse infovälja, tõestas kriis nii riigile, patsientidele kui kogu tervishoiusektorile, et apteekrid on võimelised väga kiiresti kohanema ning pakkuma erikülgset tuge keerulistes tingimustes.  

Andre Koit (Foto: Marek Metslaid)
Konverentsipäeva lõpetas paneeldiskussioon, kus apteekrid Siiri Jürgenson, Janika Tähnas, Triinu Entsik-Grünberg, Diana Raudsepp ja Astrid Oolberg arutlesid selle üle, mida saab apteeker täna ja homme ära teha, et apteegiteenus oleks kvaliteetne ja patsiendikeskne.

Lisaks sisaldas konverentsipäev põnevaid ettekandeid, näiteks kas vananemist saab edasi lükata, kuidas saada kliiniliseks proviisoriks ja mis on tema ülesanded või kuidas appid võiksid aidata parandada ravijärgimust?