Ravimiameti andmeil on Eestis antibiootikumide üldine tarvitamine mõistlikul tasemel, kui kõrvutada Eestit teiste Euroopa riikidega. Nende ravimite pruukimise üle on Euroopas statistikat peetud juba aastakümneid.
Viimase sügiskuu ühe nädala jooksul soovitakse parandada inimeste teadlikkust antibiootikumresistentsusega seotud ohtudest meie tervisele ning pöörata tähelepanu antibiootikumide vastutustundliku kasutamise olulisusele. Kampaania tarvis on oma jõud ühendanud maailma terviseorganisatsioon, ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon ning maailma loomatervishoiuühendus.
Ravimiameti andmeil vähenes koroonapandeemia mõjul antibiootikumide kasutamine kogu Euroopas ligi 18 protsendi võrra, sest omaette hoidmine aitas nakkushaiguste levikut vähendada. Alates 2022. aastast on antibiootikumide tarvitamine jõudnud aga pandeemiaeelsele tasemele, sealhulgas Eestis. Võrreldes 2019. aastaga oli Eestis antibiootikumide kasutamine 2023. aastaks suurenenud kaheksa protsenti.
Sagedasim põhjus
Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla ütles, et inimtervishoius pruugitavaid antimikroobseid toimeaineid ja nende toimeainete kombinatsioone on Eestis ligi 60 ning maailmas on kokku teada üle 100 toimeaine.
«Uute antibiootikumide otsimine on intensiivistunud seoses multiresistentsete bakterite kasvava levikuga,» lausus ta. «Samas lõpetatakse mõne antibiootikumi tootmine. Ajalooliselt oli kõige esimene antibiootikum salvarsaan ehk arsfenamiin, mida kasutati süüfilise raviks alates 1910. aastast. Paraku oli ravim üsna toksiline.»
Uusküla sõnul kasutatakse antibiootikume kõige sagedamini bakterite põhjustatud haiguste raviks, nagu hingamisteede, kuseteede, naha ja mõne seedetrakti infektsiooni korral. Neid määratakse ka raskemate haiguste, näiteks veremürgituse ja ajukelmepõletiku raviks. Antibiootikume kasutatakse ainult siis, kui haigus on bakteriaalne, sest viiruste vastu need ei toimi.
Tervisekassa andmeil kirjutavad arstid kõige rohkem välja põiepõletiku raviks mõeldud antibiootikume. Novembri seisuga on tänavu väljastatud 49 143 sellist retsepti.
Enim on antibiootikume vajanud naised: eelmisel aastal läks naistele neid ravimeid kolmandiku võrra rohkem kui meestele. Ealiselt kirjutatakse antibiootikume enim välja 31–40-aastastele inimestele.
Käesoleva aasta novembri seisuga on arstid kirjutanud 278 030 inimesele 416 005 antibiootikumide retsepti. Samas näiteks terve 2020. aasta vältel kirjutati neid 270 957 inimesele 419 407.
Uusküla märkis, et suukaudsed ja süstitavad antibakteriaalsed ravimid on Eestis alati olnud retseptiravimid. Samas on mõni seenevastane ravim apteegis saada käsimüügist, näiteks tupeseene ravi kestus on lühike, tavaliselt kuni kolm päeva, ja haiguse sümptomid kergesti äratuntavad.
«Mõnes riigis võib ilma retseptita saada teisigi antibiootikume, kuid nendesse tuleb suhtuda suure ettevaatlikkusega,» lausus Uusküla. «Nii-öelda kolmandate riikide ravimid ei pruugi olla kvaliteetselt toodetud.»
Miks tekib resistentsus
Ravimiameti ravimiohutuse osakonna spetsialist Janne Sepp selgitas, et antibiootikumide ülesanne on hävitada nakkust põhjustanud baktereid ning pidurdada nende kasvu ja paljunemist organismis, paraku esineb selliseid baktereid, mis ei allu antibiootikumide toimele, ehk bakterid on muutunud ravile resistentseks.
Resistentsed bakterid võivad tekkida ja levida mitmel viisil. Antibiootikumresistentsus seostub nii inimeste kui lemmikloomade raviga, aga samamoodi loomakasvatuse ja meid ümbritseva keskkonnaga.
«Üheks peamiseks tekkepõhjuseks on vead antibiootikumide kasutamisel. Bakterite antibiootikumresistentseks muutumist põhjustab näiteks ravikuuri pooleli jätmine, aga ka liiga lühike ravikuur,» rääkis Sepp. «Samuti tehakse vigu ravimi manustamisel: seda võetakse ebakorrapäraselt, kuid annused peavad olema jaotatud ööpäevas võrdsete ajavahemikega, et antibiootikumi sisaldus veres püsiks ühtlane. Näiteks antibiootikumi, mida tuleb võtta kolm korda päevas, peab manustama iga kaheksa tunni järel, antibiootikumi, mida tuleb võtta kaks korda päevas, aga iga 12 tunni järel. Lisaks eelnevalt kirjeldatule soodustab resistentsuse teket antibiootikumide tarvitamine valedel põhjustel, näiteks viirusinfektsiooni korral.»
Laia toimespektriga ehk sellised antibiootikumid, mis toimivad paljude eri tüüpi bakterite vastu, soodustavad rohkem resistentsuse teket, sest mõjutavad paljusid bakteritüüpe ja sealhulgas inimese normaalset mikrofloorat. Seepärast on bakternakkuste ravis võtmetähtsusega õige ja võimalikult täpselt sihitud toimega antibiootikumi määramine.
Kui bakter on ühe või mitme antibiootikumi suhtes resistentseks muutunud, siis tulevikus selle bakteriga nakatudes ei pruugi antibiootikumid haiguse raviks enam toimida. Seepärast on väga oluline, isegi kui patsiendi enesetunne paraneb ja haigusnähud kaovad, ravikuur lõpuni teha, vastasel korral võib osa baktereid organismis ellu jääda ja edasi paljuneda.
«Resistentsete bakterite levik võib toimuda erineval viisil: näiteks otsesel kontaktil ehk inimeselt inimesele, saastunud pindade ja objektide kaudu, saastunud toidu ja veega. Lisaks võivad bakterid geneetilist materjali üksteisele edasi anda, antud juhul näiteks resistentsusega seotud geene,» lisas Sepp.
Suurim probleem
Ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla nentis, et Eestis on kõige suurem probleem multiresistentne tuberkuloos, mille esinemissagedus on märkimisväärne. Eesti on selle haiguse esinemise poolest Euroopas esimeste hulgas. Õnneks on antibiootikumide resistentsus Eestis üldiselt vähene, eriti kui võrrelda Lõuna- ja Kagu-Euroopaga.
«Väga suur probleem antibiootikumresistentsusega on näiteks Indias, Hiinas ja Venemaal, kus antibiootikume kasutatakse palju nii inimeste kui loomade puhul ja see valdkond on halvasti reguleeritud. Loomadelt võivad resistentsed bakterid edasi levida inimestele nii otsese kontakti kui ka keskkonna kaudu,» kõneles Uusküla.
Ta tõdes, et kui antibiootikumresistentsus on juba välja kujunenud, on ravi oluliselt keerukam. Lisaks toob see endaga kaasa isolatsioonivajaduse, et takistada resistentse mikroobi levikut teistele inimestele.Nagu Uusküla selgitas, tuleb bakteriaalse infektsiooni korral alati uurida konkreetset mikroobi, et selgitada välja, milline on selle tundlikkus, ning ravida haigust vastavalt tekitaja antibiogrammile ehk antibiootikumtundlikkusele. Kiire ravi vajadusel alustatakse laia toimespektriga antibiootikumiga ja kui vereproovist on selge, millisele ravimile haigustekitaja paremini allub, asendatakse see vajadusel sobivama antibiootikumiga.
Resistentsuse korral võib olla abi erineva toimemehhanismiga antibiootikumide kombineerimisest ja immuunsüsteemi tugevdamisest. Eriti keerulistel juhtudel võib olla abi faagiteraapiast, mida Eestis tehti esimest korda selle aasta sügisel. Bakteriofaagid ehk lihtsamalt faagid on viirused, mis nakatavad üksnes bakterirakke. Ravi eesmärgil kasutatakse selliseid faage, mis nakatamise järel esmalt bakterirakus paljunevad ning hiljem selle tapavad.
«Seega on antibiootikumresistentsus väga tõsine probleem ning selle ennetamiseks tuleb antibiootikume vastutustundlikult kasutada,» toonitas Uusküla.
Võimalik kõrvalmõju
Maia Uusküla tõdes, et antibiootikumi kõrvaltoimed sõltuvad sellest, millisesse gruppi ravim kuulub, kuid üldiselt on kõigi antibiootikumide puhul oht, et need tekitavad seedetrakti häireid, allergilisi reaktsioone ja seeninfektsioone. Pakendi infolehel on ravimi võimalikud kõrvaltoimed kirjas, samuti leiab sealt raskemate kõrvaltoimetega seotud hoiatused ja soovitused.
«Ravimiteabega on mõttekas tutvuda enne ravi alustamist, et kui ravi ajal peaks tekkima muutus tervislikus seisundis või infolehes loetletud kõrvaltoime, siis teaks patsient, mida edasi teha,» kõneles Uusküla. «Samas on siin suur aga: antibiootikumravi katkestamine või ravikuuri varasem lõpetamine on ohtlik, sest infektsioon jääb välja ravimata ja nii tekivad antibiootikumidele resistentsed mikroobid.»
Ravimiamet soovitab igasuguste häirete puhul rääkida arstiga, kes saaks otsustada, kas ravist on piisanud või tuleks jätkata teist tüüpi antibiootikumiga. Raskete kõrvalmõjude puhul on vaja pöörduda haiglasse.
Allikas: PostimeesMeelespea antibiootikumi kasutajale
Kõige tähtsam on väga täpselt järgida antibiootikumide tarvitamise põhitõdesid ja vältida ravimijääkide sattumist keskkonda.
• Võta antibiootikume ainult siis, kui arst on need sulle välja kirjutanud. Ravimit tuleb seejärel võtma hakata kohe ja teha kuur lõpuni.
• Kui arst on kindlaks teinud, et sa ei põe bakterite põhjustatud haigust, vaid viirushaigust, siis ära küsi antibiootikumi, vaid järgi arsti juhiseid haiguse ravimiseks.
• Antibiootikumravi korral ei kehti põhimõte, et mida kehvem tervis, seda kangemat ravimit on vaja, sest antibiootikum peab toimima õigele bakterile ja mitte hävitama inimesele vajalikke mikroobe.
• Kasuta ainult sulle väljakirjutatud ravimeid ning ära jaga oma ravimeid teistele.
• Kõik kasutamata jäänud ravimid, sealhulgas antibiootikumid, on ohtlikud jäätmed ning need tuleb viia jäätmejaama või apteeki, et vältida nende sattumist keskkonda. Ravimid ei kuulu olmeprügi hulka ja neid ei tohi kindlasti visata kanalisatsiooni.
Allikas: ravimiamet