Alanud on puugihooaeg ja vaadata tuleks üle, kes võiksid mõelda enda vaktsineerimisele või kas oleks vaja varasemalt alustatud vaktsineerimisskeemi järgi teha tõhustusdoos.
Puugid alustavad elutegevust, kui ilmad muutuvad soojemaks ja ärkavad talveunest. Endale toitu otsides asuvad nad liikuma eelkõige nende jaoks toitu pakkuvates piirkondades, metsades, rohumaadel. Puuk toitub enda ohvrite verest, kelleks võivad olla linnud, närilised, väikeloomad, aga ka suuremad elusloomad nagu inimene.
Puukidega levivad haigused ja nende ennetus
Puugid ise haigusi ei põe, kuid olles nakatunud mõne looma kaudu, siis kannavad nad baktereid ning viiruseid endaga kaasas. Kõige tuntumad puugiga levivad haigused on puukborrelioos ning puukentsefaliit. Borrelioosi ja entsefaliidi haiguse kulg on erinevad. Borellioos on bakteriaalne haigus ja raviks on antibiootikumid. Puukentsefaliit on aga viirushaigus ja ravi sümptomitele vastav. Kui puukborrelioosi ei ole võimalik ennetada peale füüsiliste takistuste loomisega, siis puukentsefaliidi vastu on lisaks olemas vaktsiin alates esimesest eluaastast. Kuna puukentsefaliit on potentsiaalselt raske kuluga haigus ja seda on võimalik ennetada, siis vaktsineerimine on võimalus, kuidas nakatumist vältida.
Kes võiksid vaktsineerimise peale mõelda?
Vaktsineerimise peale võiks mõelda inimesed, kellel on elustiilist või töölaadist sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega, näiteks:
* maapiirkondade elanikud,
* metsandus- ja põllumajandustöötajad,
* jahimehed,
* piirivalvurid,
* kaitseväelased
Lisaks võiks vaktsineerimise peale mõelda kõik lemmiklooma omanikud, kuna ka lemmikloomade kaudu võib puuk jõuda kontakti inimesega.
Rohkem infot kus saab vaktsineerida aadressilt vaktsineeriapteegis.ee ja puukide leviku ja haiguste kohta saab lugeda puugiinfo.ee.