Seadusemuudatuse kava järgi laiendatakse apteegiteenuse mõistet, millega antakse apteekritele võimalus pakkuda ka terviseedenduse ja haiguste ennetusega seotud ülesandeid.
Eesti riik teeb õiget ja õigupoolest ka vältimatut sammu meie tervishoiu tugevdamiseks: apteegiteenuste pakkumise laiendamist. See ei ole usuküsimus, vaid andmepõhiselt langetatud õige ja ratsionaalne otsus, samm inimesekeskse tervishoiu suunas, läbi proovitud teistes riikides ja piloteeritud erinevate projektide käigus ka Eestis, kirjutab Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane.
Apteek on kõige kättesaadavam teenusepakkuja tervishoius. Ettepaneku tulemusena ei laiene mitte apteegivõrk – mis on niigi üks meie suuremaid terviseressursse –, vaid see, millist abi meditsiinilise kõrgharidusega apteekrid patsientidele pakkuda tohivad, kuidas meie teenuseid tervise infosüsteemis kajastatakse ja neid ka tasustatakse.
Seadusemuudatuse kava järgi laiendatakse apteegiteenuse mõistet, millega antakse apteekritele võimalus täita ka terviseedenduse ja haiguste ennetusega seotud ülesandeid.
Ootused kvaliteetsele apteegiteenusele on üha enam seotud laiapõhjalise nõustamise ja haiguste ennetusega, mitte pelgalt ravimite väljastamisega. Kliinilise farmaatsia osakaal apteekrite väljaõppes on suurenenud ja selle pädevuse kasutamine igapäevatöös on väga vajalik.
Eestis on järjest enam inimesi, kes kasutavad mitmeid ravimeid korraga – näeme apteekides iga päev raviskeeme, kus üks inimene võtab 10–15 ravimit samal päeval. Paraku on need ravimid sageli välja kirjutanud erinevad arstid ja sageli on mõni soovitus jäänud raviskeemi ka mõne juba möödunud haiguse ravist. Kaasaegne apteegiteenus maailmas pakub just ravimite kasutamise hindamise teenust, kus apteeker vaatab üle inimese raviskeemi ja teeb arstile ettepanekuid, kuidas seda vajadusel muuta, et vältida ravimite üle- ja alakasutust ning koos- ja kõrvaltoimeid.
Lisaks ravimite kasutamise hindamisele pakuvad apteekrid paljudes riikides ka esimest korda kasutatava ravimi ja krooniliste haigete ravimite kasutamise nõustamist. Mitmetes riikides on ravimite kättesaadavuse parendamiseks apteekril võimalus ka ravimite väljakirjutamiseks või olemasoleva retsepti pikendamiseks.
Apteekrid on meditsiinilise kõrgharidusega spetsialistid, kes saavad pakkuda patsientidele tuge ka terviseennetuses – näiteks tubakast loobumisel – kasutades selleks asenduspreparaate, nagu nikotiini sisaldavad närimiskummid, plaastrid või pihustid. Rahvusvahelised uuringud toovad välja, et reeglina sellest ei piisa ja vaja on ka nõustamist ja tuge, ning 4–6 kohtumist. Lisaks ei tea paljud mittesuitsetajad, et tubakast loobumisega võivad kaasneda esialgu mitmed tervishäired – unetus, kõhukinnisus jne. Suur osa suitsetamisest loobuda soovijaid soetavad ka täna asendusravimi apteegist, kuid nõustamisteenust toetab riik vaid arstide ja õdede puhul.
Suitsetamine langeb Eestis tänuväärselt, kuid seda asendab jõudsalt e-tubakatooted. Probleem ei ole kuhugi kadunud, vaid muutunud vähem märgatavaks. Paraku ka palju nooremaks – vaadake, kui palju koolilapsi on langenud e-tubaka küüsi. Apteekrite abi peaks olema igati teretulnud. Ühtlasi on arusaamatu, miks meie järjest suurema keskonnateadlikkusega ühiskonnas on siiani lubatud ühekordsed e-suitsud, mis reostavad loodust plastiku ja elektroonikaga.
Riik soovib rakendada apteeke ka sõeluuringute laiemasse tegemisse. Teadus toob välja, et sõeluuring on tõhus, kui selles osaleb vähemalt 70 protsenti sihtrühmast. Enne 2021. aastat oli emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär Eestis alla 50 protsendi. Igal aastal haigestub sellesse ligi 160 naist ja kahjuks lahkub neist haiguse tagajärjel ligi 60.
Viimastel aastatel, mil apteegid on pakkunud koduteste, on osalusmäär märkimisväärselt kasvanud – kolme aastaga on see tõusnud ligi viiendiku ehk 64 protsendini. Ka siin saavad apeekrid patsiente oluliselt rohkem aidata. Kõige enam on sõeluuringus osalejate suhtarv suurenenud just neis maakondades, kus apteegid pilootprojekti raames koduteste jagasid – Ida-Virumaal ja Võrumaal. Apteekidest välja jagatud sõeluuringu kodutestide arv kasvab väga jõudsalt. Me oleme õigel teel!
Peame jõudma vaktsineerimisega kõrgema katvuseni
Seadusemuudatuse kava järgi saavad apteekrid õiguse patsiente vaktsineerida gripi, puukentsefaliidi, Covidi ja usun, et tulevikus veelgi laiema ringi haiguste vastu. Kui käite praegu apteegis vaktsineerimas, panete tähele, et teenust ei osuta mitte apteeker, vaid õde. Sellel ei ole tegelikult ühtegi tõsiseltvõetavat põhjendust ja sellest on juba aru saanud üle 40 riigi arenenud maailmas. Statistika toetab siin selgelt muutust – ei ole ühtegi juhtumit, kus apteegis vaktsineerimine oleks kuidagi ohtlikum, kui vaktsineerimiskeskuses või perearstikabinetis. Mitte ühtegi. Aga vajadus on suur, sest Eestis jõuab näiteks gripitüsistustega aastas haiglasse 1700 inimest. Seda on kaks korda rohkem kui tervel Kihnu saarel elanikke. Kahjuks sureb neist patsientidest igal aastal sadakond.
Me peame jõudma kõrgema katvuseni vaktsineerimises, mis Covidi järel on ebausu ja eelarvamuste tõttu veelgi langenud. Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO soovitab, et lastest peaks olema vaktsineeritud vähemalt 95 protsenti. Eestis oleme langenud selle näitajaga alla 70 protsendi – see on väga reaalne ja selge oht meie järelkasvule.
Vaktsineerimine on põhimõtteline otsus, ning kuigi apteekides ei ole plaanis ka tulevikus vaktsineerida nn laste kalendervaktsiine, siis saame kaasa aidata teavitusele, et vaktsiinidega ennetatavate haiguste puhul tuleks kindlasti seda võimalust kasutada. Vaktsineerimata lapsed võivad omakorda aidata kaasa haiguste laiemale levikule.
Täiskasvanute revaktsineerimised erinevate haiguste puhul on võimalik teha ka apteekides, näiteks difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu. Apteegid saavad siin inimestele kõige lihtsamalt ligipääsetavama tervisasutusena teha ära suure töö.
Arstid ja apteekrid peaksid looma koalitsiooni
Kui midagi selle olulise riigi hoiakumuutuse juures üllatab, siis perearstide mõneti tõrjuv suhtumine. Kui vaadata meie rahvastiku tulevikuperspektiive, on üheselt selge, et vananeme ja seetõttu vajame ka rohkem abi. Arstid üksi ei suuda seda pakkuda, meie tervisesüsteemis on vaja laiapõhjalist koalitsiooni, mis teineteist toetab. Väited teenuste dubleerimisest lihtsalt ei päde olukorras, kus perearsti juurde pääsemiseks tuleb teinekord väga pikalt oodata. Tuleb tuttav ette? Selle süsteemi üheks vältimatuks osaks on apteekrid. Nende teadmisi ja oskusi on võimalik palju tõhusamalt rakendada, kui luua digilahendusi, mis lubavad arstil ja apteekril vahetada ravimite väljastamiseks kõige vajalikumat infot. Uskuge või mitte, aga meie e-riigis praegu selline võimalus puudub.
Meie inimeste ravijärgimus – see, kuidas tegelikult järgitakse arstide välja kirjutatud ravikuure – on halb. See on märkimisväärne raiskamine, aga ennekõike ohtlik inimeste tervisele ja kurnav meie tervishoiusüsteemile. Andes ligipääsu ja võimaluse apteekril digikeskkondades teiste tervishoiutöötajatega infot vahetada, saame muuta omavahelise suhtluse oluliselt paremaks, mis tagab ka inimesele parema teenuse. Ainuüksi see säästaks meie tervisesüsteemile miljoneid eurosid aastas, inimeludest rääkimata. Riik on panustanud oluliselt erinevate otsustustugede loomisele, aga apteekritele need kättesaadavad ei ole, mis tähendab, et inimene võibki saada veidi erinevat nõu arstilt ja apteekrilt.
Kodanikuna riiklikku eelarvekujundust vaadates julgen kinnitada, et Eesti tervishoius on võimalik saavutada palju paremaid tulemusi, kui aitame kaasa laiapõhjalisele koostööle. Eesti suurima apteekreid ühendava liidu juhina võin kinnitada, et meie oleme patsientide aitamiseks valmis.
Avaldatud Postimehes 11. oktoobril 2024 -