Emakakaelavähk Eestis: värske uuring toob esile nii häid kui ka halbu suundumusi

Emakakaelavähk on Eestis muret tekitav teema, kuigi tegu on ennetatava haigusega. Tartu Ülikooli ja Tervise Arengu Instituudi koostöös tehtud uus uuring juhib tähelepanu olulisele muutusele: alates 2012. aastast on emakakaelavähi haigestumus Eestis vähenenud igal aastal 4%. See on positiivne uudis ja ka märk sellest, et ennetusmeetmed sõeluuringu näol hakkavad vilja kandma. Paraku näitavad uuringutulemused märke ka tervise ebavõrdsusest.

Emakakaelavähi varasel avastamisel mängib rolli naise vanus, haridustase ja perekonnaseis

Uuring näitas, et emakakaelavähi haigestumuse vähenemine on toimunud peamiselt varase staadiumi arvelt, ent haigestumine emakakaelavähki hilisemates staadiumites ei ole vähenenud. Samal ajal on hilises staadiumis diagnoosimine seotud nii vanuse kui ka sotsiaalsete teguritega nagu haridustase ja perekonnaseis: vanematel, väiksema haridustasemega ja üksi elavatel naistel oli suurem tõenäosus saada emakakaelavähi diagnoos hilises staadiumis. Et samad tegurid on seotud ka suurema emakakaelavähi riskiga, viitavad tulemused, et tõhusad ennetusmeetmed ei jõua Eestis kahjuks kõigi naisteni.

Rohkem inimesi peaks jõudma emakakaelavähi sõeluuringusse ja vaktsineerima

Riiklik emakakaelavähi sõeluuring on Eestis kättesaadav olnud alates 2006. aastast, ent osalusmäär on jäänud alla 60%. Uuringutulemused viitavad vajadusele teha pingutusi, et kaasata sõeluuringusse rohkem riskirühmadesse kuuluvaid naisi.

Uuringu autorite hinnangul on väga tähtis sõeluuringul avastatud vähieelsete seisundite korrapärane jälgimine ja ravi õigel ajal, et algjärgus rakumuutustest ei areneks vähk. Sellele lisaks tuleb vähidiagnoosi hilinemise vältimiseks hoolitseda selle eest, et kõigil naistel oleks õigel ajal ligipääs arstiabile ja suurendada tuleb teadlikkust sümptomitest ning regulaarse tervisekontrolli vajadusest ka 70-aastaste ja vanemate naiste seas, kes ei kuulu enam sõeluuringu sihtrühma. Väga oluline on panustada ka vaktsineerimisse inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu.


Uuring viidi ellu rahvastikupõhise retrospektiivse uuringuna, kasutades Eesti Vähiregistri andmeid aastatel 2007–2018 diagnoositud emakakaelavähi juhtude kohta. Andmed sotsiaalsete tegurite kohta pärinesid rahvastikuregistrist. Emakakaelavähi haigestumust hinnati nii koguvaates kui ka staadiumite lõikes eraldi. Eri tegurite mõju hilisstaadiumis diagnoosimisele (II–IV staadium võrreldes I staadiumiga) analüüsiti Poissoni regressiooni abil.

Uudis põhineb teadusartiklil:

A. Šavrova, J. Jaal, O. Nõmm, K. Innos. Factors associated with advanced-stage diagnosis of cervical cancer in Estonia: a population-based study. Public Health, Volume 225, 2023, Pages 369-375, ISSN 0033-3506, https://doi.org/10.1016/j.puhe.2023.10.025.

Allikas: Tervise Arengu Instituut