Euroopa vaade: apteegid kui esmatasandi tervishoiu osa
Konverentsi avas EPALi juht Ly Rootslane, kes rõhutas, et esmatasandi tervishoius on palju kasutamata koostöövõimalusi. Perearstid, apteekrid, õed ja hambaarstid peavad tegema tihedamat koostööd, et lahendada ravimite tarneraskusi ja parandada info liikumist. Rootslane tõi esile, et apteekrite õiguste laiendamine ravimite paindlikumaks asendamiseks aitaks mitmeid probleeme leevendada.
Clare Fitzell, Euroopa Kogukonnaapteekide Ühenduse president, jagas ülevaadet Euroopa apteegiteenuste arengutest. COVID-19 kiirendas kogu Euroopas apteekide rolli laienemist - vaktsineerimised, retseptide pikendamine ja uute esmase abi teenuste pakkumine on saanud tavapäraseks. 2025. aastal valmiv uus Euroopa apteegiteenuste kaardistus toob välja selge muutuse võrreldes viie aasta taguse olukorraga.
Kaili Semm, Euroopa Komisjoni poliitikaametnik, tutvustas mahukat ravimireformi, mille eesmärk on saavutada kolm nn AAA-eesmärki: ravimite parem kättesaadavus, taskukohasus ja pidev olemasolu. Reform pöörab tähelepanu ka antibiootikumiresistentsusele, keskkonnamõjude vähendamisele ja digilahenduste arendamisele.
Eesti vaade: apteek peab valmis olema muutusteks
Teise sessiooni avas Anneli Taal, kes rõhutas, et Eesti on tervise- ja sotsiaalteenuste integreerimisel teistest riikidest umbes kümme aastat maas. Apteekide tugevdamine esmatasandi tervishoius eeldab paremat ligipääsu tervise infosüsteemidele ning ühist maakondlikku koostöömudelit.
Piret Põiklik, Ravimiameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja, andis ülevaate meditsiiniseadmete valdkonnast, kus Euroopa Liidu määrused kujundavad turu tulevikku. Kuigi karmimad nõuded võivad vähendada seadmete valikut, tagavad need patsientidele suurema turvalisuse.
Taimar Peterkop, E-riigi Akadeemia küberturvalisuse ekspert, käsitles küberturvalisust apteekides ja tervishoius. Tema sõnul on küberrünnakute arv viimastel aastatel kahekordistunud ning suurim risk on seotud inimfaktoriga. Soovitused apteekidele olid praktilised: kasutada kahefaktorilist autentimist, uuendada süsteeme õigeaegselt ja teavitada intsidentidest kiiresti.
Paneeldiskussioon: kas koostöö esmatasandil on võimalik?
Konverentsi lõpetas elav arutelu, kus osalesid perearst Reet Laidoja, erakorralise meditsiini arst dr Kuido Nõmm, apteegijuht Janika Tähnas, õendusvaldkonna koostöö edendaja Gerli Liivet ja hambaarst dr Anastassia Kuldmaa. Diskussiooni modereerisid Ly Rootslane ja Mart Kuusk.
Arutelus tõdeti, et kuigi Eestis on apteekide arv piisav, on suurimaks probleemiks ravimite tarneraskused ja puudulik infovahetus nende saadavuse ning asendamise kohta. Samuti rõhutati vajadust ühtlustada apteekide sortimenti ja laiendada apteekrite õigusi ravimite terapeutiliseks asendamiseks. Patsiendi kasvav terviseteadlikkus ja ennetusaktiivsus on positiivne, kuid toob kaasa ka terviseärevust - seetõttu peavad tervishoiutöötajad rääkima patsiendiga ühtset ja tõenduspõhist keelt.
Tänu ja edasi vaatamine
EPAL tänab südamest kõiki osalejaid, esinejaid ja koostööpartnereid, kes andsid oma panuse sisukatesse aruteludesse ja tõid välja värskeid vaatenurki. Konverents näitas, et koostöö esmatasandil on mitte ainult võimalik, vaid hädavajalik, et pakkuda patsiendile turvalist ja kaasaegset terviseteekonda.
Kohtume järgmisel sügiskonverentsil 2026 aastal.
Eesti Proviisorapteekide Liit