Raadio 2 päevaprogrammis jagas oma kogemust puukentsefaliidiga Mattis Rätsep. Ta sattus haiguse tõttu haiglasse ja veetis kümme päeva intensiivraviosakonnas. "Kui haiglast välja sain, kestis taastumine umbes poolteist kuud," sõnas ta. Rätsep kirjeldas, et haigus kulges justkui kahes faasis: esimene faas oli pärast puugi leidmist, kui ilmnesid kerged külmetusnähud. Teine faas oli kaks nädalat hiljem, mil tekkis 40 kraadine palavik, iiveldus, tugev peavalu ja tasakaaluhäired. Lõpuks kujunes välja ajukelmepõletik. Nüüd on Rätsepal aga taas tervis hea.
Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Pille Märtin rääkis, et puukentsefaliit võib harvadel juhtudel tuua kaasa halvatuse ja liikumisvõime ei pruugigi taastuda. Samuti võib haigus lõppeda surmaga, seda küll väga harvadel juhtudel. Sagedamini juhtub seda, et inimene satub haiglasse ja teda on vaja toetada aparaathingamisega.
Mattis Rätsep sai puugi matkarajalt. Ta märkas vereimejat oma kehal sama päeva õhtul, mille ka koheselt eemaldas. Haigeks jäädes ei arvanud ta esmalt, et see võib olla seotud puugiga. "Kui tõsised haigusnähud tulevad kaks nädalat hiljem, siis ei pane kohe pilti kokku, et see on puugist," rääkis ta.
Märtin selgitas, et puukentsefaliidi puhul pole vahet, kui kiiresti puuk nahalt eemaldatakse. "Viirus satub inimese sisse samal hetkel, kui puuk hammustab. Tal ei ole vaja isegi teab mis sisse ronida. Kui viirus on inimese sisse sattunud, siis ei saa miskit teha. Siin ei aita ka see, et mida varem saab õige diagnoosi. Siin ei jää muud teed, kui see läbi põdeda," sõnas arst.
Puukentsefaliidi viiruse vastu on olemas vaktsiin, mis on väga tõhus ja seeläbi saab haigust ära hoida. Praegu on õige aeg end vaktsineerida, sest puugid lähevad liikvele varakevadel, mil temperatuur on püsivalt üle 5–7 kraadi. Märtin rääkis, et juba praegu võivad puugid näljasena okstel oodata, sest on olnud kuid söömata. "Mõned nädalad on ilmselt veel aega enne, kui nad täisaktiivsuse saavutavad," ütles ta.
Puukidele meeldib soe ja niiske keskkond. Kui keskkond on nende jaoks soodne, saavad nad võimaluse paljuneda ja suureks kasvada. "Puugimamma võib muneda 500–5000 muna, mis kõik ei jõua täiskasvanuks kasvada. Mida pikemad ja soojemad on kevaded, suved ja sügised, seda suurem on võimalus, et nad saavad täiskasvanuks," selgitas ta.
Kui inimene on puukentsefaliidi läbi põdenud, siis rohkem end vaktsineerida ei tule. Eelmisel aastal haigestus Eestis puukentsefaliiti 209 inimest. Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtude arv viimase kolme aastaga pea kolmekordistunud.
Tervise Arengu Instituudi 2023. aastal tehtud uuringu kohaselt kannab ligi 70 protsenti linnaruumis olevatest puukidest mõnda inimesele ohtlikku haigustekitajat. Seetõttu ei ole tegemist pelgalt looduses liikujaid ohustava tõvega, vaid selle võib nakatunud puugilt saada ka linnakeskkonnas.
Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga väikestelt närilistelt, kelle verd nad imevad. Eesti puugiliikidest on ohtlikud võsapuuk, kes elab tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, samuti puisniitudel, ning laanepuuk, kes elutseb sagedamini põlislaantes.
Allikas: Novaator.err.ee