2025. aasta jaanuari alguses levib inimese metapneumoviirus ehk hMPV eriti hoogsalt Hiinas, kus haiglate ummistatus meenutab kohati koroonaviiruse leviku algusaegu. Viirusega nakatumise juhtumid on sel talvel Põhja-Hiina provintsides sagenenud, eriti laste seas.
Inimese metapneumoviirus (hMPV) kuulub ülemiste hingamisteede viirusnakkuste hulka. Ka Eestis registreeritakse aastas ligikaudu 300 hMPV juhtumit, mida iseloomustab selgelt hooajalisus, sest haigust esineb sagedamini sügis- ja talvekuudel.
Inimese metapneumoviiruse levikut ja olukorda uuritakse ning jälgitakse iganädalaselt ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu (sentinel-seire) kaudu. Detsembris registreeriti Eestis 24 hMPV juhtumit.
Haiguse kulg võib varieeruda asümptomaatilisest vormist bronhioliidini. hMPV võib avalduda sarnaselt teiste hingamisteede haigustega, alates nohust ja köhast kuni palaviku ja hingamisraskusteni.
Uueks viiruseks seda siiski pidada ei saa, sest esimesed juhud tuvastati ametlikult juba 2001. aastal. Seroloogilised uuringud on näidanud, et praktiliselt kõik lapsed on sellega kokku puutunud, mis viitab omakorda asjaolule, et viirus on tegelikult inimpopulatsioonis ringelnud juba pikka aega enne selle ametlikku avastamist.
Metapneumoviirus on ehituselt sarnane paragripiviirusele. See selgitab osaliselt, miks viiruse avastamine võttis nii kaua aega – selle sümptomid on sarnased teiste hingamisteede viirustega, raskendades selle eristamist. Arvatakse, et see võib olla väikelaste alumiste hingamisteede infektsioonide põhjustajana RS-viiruse järel lausa teisel kohal.
Viiruste klassifikatsiooni muudeti 2016. aastal ja sellest ajast ei kuulu metapneumoviirus mitte paramüksoviiruste sugukonda, vaid eraldi pneumoviiruste sugukonda. Pneumoviiruste hulgas on kaks perekonda – ortopneumoviirused, mille tuntum esindaja on RSV ja metapneumoviirused, mille tuntumad esindajad on lindude ja inimeste metapneumoviirused. Seega on inimese metapneumoviirusele kõige lähem sugulane lindude metepneumoviirus ja inimese viirustest RS-viirus.
Spetsiifilist viirusevastast ravi hMPV vastu pole ning tegeletakse sümptomite leevendamisega. Samuti ei ole hetkel välja töötatud vaktsiini, millega saaks ennast hMPV vastu kaitsta.
Ohustatud rühmad:
- Väikelapsed, eriti alla 2-aastased
- Eakad inimesed
- Raskete krooniliste haigustega isikud (nt krooniline kopsuhaigus, südamehaigus)
- Immuunpuudulikkusega patsiendid
Nendel riskirühmadel võib hMPV põhjustada raskemaid haigusvorme, nagu bronhiit või kopsupõletik, mis võivad vajada haiglaravi.
Ennetus ja hügieen:
Nagu ka teiste ägedate respiratoorsete nakkuste puhul, on oluline:
- Püsida sümptomite tekkimisel kodus.
- Köhimisel ja aevastamisel katta nina ja suu paberräti või käsivarrega.
- Järgida rangelt käte- ja hingamisteede hügieeni.
Enda kaitsmiseks soovitatakse regulaarselt käsi pesta sooja vee ja seebiga. Vältida tuleks näo, silmade, suu ja nina puudutamist. Soovitatav on haigestunuga lähikontaktis olles maski kanda.
Terviseameti andmetel on Eestis lisaks hMPV-le levimas ka RS-viirus, A- ja B-gripp, COVID-19, adenoviirus ja paragripiviirus.
Allikas: Terviseamet.ee