Juunis 2026 toimus mitmeid olulisi seadusandlikke arenguid, mis mõjutavad ravimite väljakirjutamist, apteegiteenuseid, immuniseerimist ning meditsiiniseadmete ja abivahendite korraldust.
Järgnevalt ülevaade peamistest muudatustest:
1. 29.06.2026 jõustuvad ravimiseaduse, sotsiaalministri määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine“ ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muudatused, millega võimaldatakse tervishoiutöötajal iseendale ravimit välja kirjutada.
29.06.2026 jõustuva ravimiseaduse muudatuse kohaselt võib edaspidi ravimi väljakirjutamise õigust omav tervishoiutöötaja erandlikus olukorras ägeda mööduva haiguse tavapäraseks ravimiseks või kroonilise seisundi tõttu varem määratud ravi järjepidevuse tagamiseks endale ravimi välja kirjutada.
Määruses nr 30 sätestatakse ravimirühmade ja ravimite toimeainete loetelu, mille väljakirjutamine tervishoiutöötajal endale kui patsiendile on piiratud või keelatud. Määruse lisas 4 on loetletud narkootilised ja psühhotroopsed ained, mille väljakirjutamisel ja apteegist retsepti alusel väljastamisel kehtivad koguselised piirangud ning maksimaalsed kogused toimeaine kaupa. Kõik need määruses kehtestatud piirangud ja välistused ning dokumenteerimise ja muud kohustused kohalduvad ka siis, kui ravim kirjutatakse välja endale ehk kui ravitavaks isikuks on tervishoiutöötaja ise. Määruse kohaselt on tervishoiutöötajal keelatud endale välja kirjutada ravimeid, mis sisaldavad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja II nimekirja kuuluvaid aineid, kuna tegemist on suure sõltuvust tekitava potentsiaaliga ainetega.
TTKS-i muudatusega täpsustatakse, et endale ravimi välja kirjutamisel ei sõlmita tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Küll aga tuleb retseptiravim TTKS § 42 alusel dokumenteerida.
2. 17.06.2026 võeti nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõu seadusena vastu.
NETS saadeti 17.06.2026 presidendile väljakuulutamiseks. Immuniseerimise teostamise õigusega seoses täpsustatakse vastu võetud seaduse § 20 lg-s 1 isikute ring, kelleks on arst, õde ja ämmaemand. Paraku ei laiene immuniseerimise õigus apteekritele.
3. 16.06.2026 saadeti I kooskõlasturingile ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform).
Seaduse eesmärgiks on luua abivahendite ja meditsiiniseadmete rahastamiseks ühtne terviklik korraldusmudel ja rahastussüsteem, lõpetada paralleelsüsteemide toimimine ning luua selge ja inimkeskne korraldusmudel, mis parandab abivajajate juurdepääsu vajalikele meditsiiniseadmetele ja abivahenditele ning võimaldab tõhusamat avalike vahendite kasutamist vähendades bürokraatiat arstide, tervishoius töötavate spetsialistide ja ettevõtete jaoks.
Kavandatavad muudatused moodustavad ühtse reformipaketi, lihtsustades ja digitaliseerides süsteemi. Selleks keskendutakse eelnõus neljale põhisuunale:
I. Abivahendite ja meditsiiniseadmete hüvitamise korralduse integreerimine ühtseks terviklikuks lahenduseks;
II. Meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni täpsustamine (Lisaks sätestatakse, et Tervisekassa soodustusega tehingute tegemisel peavad kõik partnerid (sh apteegid) jälgima maksimaalseid lubatud hindu);
III. Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õiguse laiendamine täiendavatele spetsialistidele;
IV. Meditsiiniseadmete regulatsiooni lihtsustused.
Seaduse jõustumise ajaks on planeeritud 01.01.2027.
4. 18.06.2026 saadeti I kooskõlastusringile ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõuga soovitakse:
1) leevendada apteekidele kehtestatud nõudeid seoses ekstemporaalsete ravimite valmistamise võimekuse hoidmisega;
2) lubada haiglaapteekidel valmistada üldapteekide või teiste tervishoiuteenuse osutajate tellimusel keerukamaid ekstemporaalseid ravimeid;
3) reguleerida apteegiautomaadid.
Selleks tuleb muuta ka viite määrust. Määruse nr 36 muutmine on vajalik, et hinnastada ka ekstemporaalsete 3D-prinditud ja muude uute ravimvormide valmistamine. Määruse nr 24 muutmine on vajalik, et kehtestada erisused seoses apteegiteenuste osutamisega apteegiautomaadist. Määruse nr 30 muutmine on vajalik, et kehtestada erisused isikutele ravimite väljastamisel apteegiautomaadist. Määruse nr 51 muutmine on vajalik, et Ravimiameti tegevuslubade registris oleks võimalik kanda üldapteegi tegevusloale ka apteegiautomaat ja selle andmed. Määruse nr 9 muutmine on vajalik, et täpsustada Schengeni tunnistuse väljaandmise asukohti.
Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras. Kuivõrd apteegiautomaatide asutamine ja ekstemporaalsete ravimite valmistamise kohustuse üleandmine teisele apteegile lepingu alusel on turuosalistele õigus, mitte kohustus, ei vaja turuosalised pikka kohanemisaega ning saavad uusi lahendusi rakendada vastavalt oma tehnilisele ja lepingulisele valmidusele.
Eesti Proviisorapteekide Liit