Peremeditsiini professor Ruth Kalda räägib intervjuus, kuidas edeneb esmatasandi arengukava koostamine ja millises arenguseisus dokument on ning millised tegevused ootavad ees käesoleval aastal.
Eelmise aasta algul alustati esmatasandi tervishoiu arengukava koostamisega. Alates sellest perioodist on perearstid kohtunud, et rääkida esmatasandi probleemkohtadest ning tugevustest, tuleviku eesmärkidest ja väärtustest, mida esmatasand kannab. Seejärel kaasati aruteludesse eripiirkondade perearstide esindajad.
Nii sai eelmisel aastal paika visioon, milline võiks välja näha 2035. aastal Euroopa parim esmatasandi tervishoid Eestis. Tekkis vajadus moodustada alateemad, et lahendada näiteks organisatoorseid kui finantsilisi või IT-tehnilisi küsimusi. Nii valmiski aasta lõpuks strateegilised 3 kolm suunda, mida saavutada valmiva arengukavaga: (esmatasandi) jätkusuutlikkus, inimkesksus ning kvaliteet ja ohutus. Aasta lõpus sai loodud baas, mille põhjal hakata edasist arengukava looma erialaorganisatsioonidega koostöös. Eri töögruppidega otsitakse aasta esimese kolme kuu jooksul sisendeid ühtsete eesmärkide saavutamiseks.
Esmatasandi arengukava planeeritud valmimisaeg on 2023. aasta lõpp.
Arengukava koostamise eesotsa kuuluvad Sotsiaalministeerium ja Eesti Perearstide Selts. Kaasatud on kava koostamisse veel mitmeid muid sektori esindajaid, sh patsientide, õdede, ämmaemandate, füsioterapeutide, eriarstide ning erialaseltside, aga ka kõrgkoolide, apteegisektori, kogukondade ja riigiesindajate eestkõnelejad.
