PGEU pressiteade
Pressiteade
Ravimipuudus on Euroopas jätkuvalt struktuurne ja süsteemne probleem ning kogukonnaapteegid kannavad üha enam selle operatiivset ja inimlikku koormust. Euroopa Parlamendis toimunud üritusel, mida korraldasid ühiselt Euroopa Parlamendi liikmed Nicolás González Casares (S&D) ja Tomislav Sokol (EPP) ning mille raames esitleti uut PGEU ravimipuuduste raportit 2025, kutsub PGEU üles koordineeritud tegevusele nii Euroopa Liidu kui ka riikide tasandil, et liikuda ravimipuuduste reaktiivselt haldamiselt nende ennetamisele ja tarneahela vastupidavuse tugevdamisele.
Raport, mis põhineb vastustel 27 ELi ja EFTA riigist, kinnitab, et ravimipuudus ei ole enam üksikute episoodidena esinev häire, vaid püsiv nähtus Euroopa ravimiturul. 96% vastanud riikidest teatab ravimipuudusest ning 70% riikides on olukord püsinud vastuvõetamatult kõrgel tasemel. Rohkem kui kolmandikus riikides on praegu puuduses üle 600 ravimi.
Ravimipuudus puudutab üha sagedamini ka kliiniliselt kriitilisi ravimeid, sealhulgas südame-veresoonkonna ravimeid, antibiootikume, onkoloogilisi ravimeid, insuliine, GLP-1 retseptori agoniste ning närvisüsteemi ravimeid. Mitmes liikmesriigis puudutab märkimisväärne osa puudujääkidest ravimeid, mis on ELi või riiklikul tasandil määratletud kriitiliste ravimitena, mis näitab, et ka kriitilised ravimid ei ole tarnehäirete eest kaitstud.
Mõju patsientidele on märkimisväärne. Kõik vastanud ELi liikmesriigid teatasid patsientide stressist ja ebamugavustest ning ligi 9 riiki 10-st ravi katkemisest. Esimest korda tõid apteekrid kõige sagedasema tagajärjena esile patsientide usalduse vähenemise, mis viitab usalduse vähenemisele nii ravimite kui ka tervishoiusüsteemi vastu tervikuna. Lisaks on riigid teatanud mitteoptimaalsest ravist, suurenenud omaosalustasudest, ravivigadest ravimi vahetamisel ning mõnel juhul ka kõrvaltoimetest.
Kogukonnaapteegid toimivad üha enam „löögipuhvritena“ haprates ravimitarneahelates. Keskmiselt kulutavad apteegid nüüd umbes 12 tundi nädalas ravimipuuduste haldamisele - see on rohkem kui kaks korda rohkem kui viis aastat tagasi. See hõlmab alternatiivsete ravimite otsimist, arstidega ühenduse võtmist, patsientide nõustamist, ravivigade ennetamist ning administratiivsete nõuete täitmist. 81% riikidest teatab administratiivse koormuse suurenemisest ja rahalistest kahjudest, mis on seotud ravimipuuduste leevendamiseks kulutatud ajaga.
PGEU president Mikołaj Konstanty ütles: „Ravimipuudus on stabiliseerunud, kuid vastuvõetamatult kõrgel tasemel. Need ei ole enam üksikud juhtumid, vaid krooniline koormus patsientidele, apteekritele ja tervishoiusüsteemidele. Kogukonnaapteekrid tagavad iga päev ravi järjepidevuse, kuid süsteemi vastupidavus ei saa tugineda sellele, et eesliinitöötajad peavad süsteemseid puudujääke kompenseerima. Peame tugevdama ravimite varustuskindlust, parandama prognoosimisvõimekust ning andma apteekritele õiguslikud ja praktilised vahendid kiireks ja ohutuks tegutsemiseks.“
Kuigi teatud edasiminek juhtimises on märgatav (81% riikidest on ravimipuuduse definitsioon ja 74% riikidest on apteekritele ligipääsetavad teavitussüsteemid), esineb endiselt märkimisväärseid lünki. Prognoosivad ja varajase hoiatuse süsteemid on paljudes liikmesriikides ebaühtlased või alles arendamisel, apteekrite raportite esitamine ei ole alati võimalik ning on harva digitaalselt integreeritud, ning õiguslik paindlikkus ravimipuuduste lahendamiseks erineb riigiti oluliselt. Ainult 15% vastanud riikidest lubab apteekritel teha terapeutilist asendamist, mis piirab nende võimalusi tagada ravi järjepidevus, kui kliiniliselt sobivad alternatiivid on olemas.
Ravimipuuduse kasvava ja süsteemse olemuse lahendamiseks kutsub PGEU üles:
• Tugevdama ELi koordineerimist ja tarneahela vastupidavust:
tugevdada kriitiliste ravimite raamistikku, tegeleda tootmisriskidega, mitmekesistada tootmisvõimekust ning tagada, et hinnastamis- ja hankepoliitika toetaks ravimituru jätkusuutlikkust.
• Loome ennustavad ja koostalitlusvõimelised seiresüsteemid:
luua ELi tasandi varajase hoiatuse mehhanismid, tagada universaalne ja digitaalselt integreeritud raportisüsteem ning kaasata apteekrite tasandi raportid riiklikesse seiresüsteemidesse.
• Anda apteekritele selgemad õiguslikud võimalused tegutsemiseks:
laiendada ja ühtlustada ravimite asendamise raamistikku kindlate protokollide alusel, et võimaldada kiireid ja patsiendikeskseid lahendusi ravimipuuduste ajal.
• Kaitsta patsientide usaldust ja apteekide jätkusuutlikkust:
tunnustada ja kompenseerida apteekidele ravimipuuduste haldamiseks kulutatud aega ning vältida, et ravimipuudusest tulenevad asendused suurendaksid patsientide rahalist koormust.
Ravimipuudus on proovikivi Euroopa võimele tagada võrdne ligipääs elutähtsatele ravimitele. Liikumine ravimipuuduste haldamiselt nende ennetamisele peab nüüd saama Euroopa ühiseks prioriteediks.
Lisainfo: PGEU ravimipuuduste raport 2025.