Pikk COVID teeb kahju ka kesknärvisüsteemis

Kevadel kirjutas Haigekassa oma blogis pikast COVID-19-ist, selle levinumatest sümptomitest ning koduseks raviks valminud patsiendijuhendist. Värskelt avaldatud ajakirjast "Cell" artiklist on perearst Piret Rospu toonud välja, missugused neuroloogilised ja neuropsühhiaatrilised sümptomid mõjutavad pika COVID-19 põdejaid.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni järgi loetakse pikaks COVID-19-ks seda, kui vähemalt kolm kuud pärast koroona põdemist on COVID-19 sümptomid püsima jäänud või kui pärast haiguse ägedat faasi ilmuvad uued terviserikked, mida ei saa põhjendada mõne teise haigusega.

Dr. Piret Rospu toob Med24.ee ülevaates ajakirjast "Cell" ilmunud pikka COVID-19 neurobioloogiat käsitlenud artiklist välja, missugused on sagedasemad kesknärvisüsteemi mõjutavad pika COVID-19 sümptomid ning viisid: 
  • anosmia (lõhnataju kadu);
  • ageuusia (maitsetundlikkuse kadu);
  • kognitiivsed häired;
  • depressioon ja ärevus;
  • "aju-udu" (häirunud tähelepanu, keskendumisvõime, mälu infotöötluse kiirus ja täidesaatvad funktsioonid).
Üheks põhjuseks peetakse põletikku närvisüsteemis, millel on negatiivne toime närvivõrgustike funktsioonidele. Lisaks veel erinevad kaasnevad reaktsioonid, nagu närvirakkude düsfunktsioon ja tsütotoksilised immuunsüsteemi reaktsioonid. Erinevate koosmõjude tulemina võibki tekkida krooniline väsimus, mida ei leevenda magamine ega puhkamine. 

COVID-19 võib avaldada toimet kesknärvisüsteemile erinevatel viisidel, kahjuks need kahjustuse mehhanismid ei välista üksteist ja igat inimest võivad need viisid esineda erinevate kombinatsioonidena.

Uurimist vajaks edaspidi, missugused sümptomid kui pikaks ajaks jäävad kestma ning missugused allmehhanismid seda kannavad. Ka tuleb välja selgitada parimad raviviisid, kuidas COVID-19 poolt tekitatud neuropsühhiaatrilisti häireid ravida. 

Pikemalt saab ülevaadet lugeda SIIT.