Tervise arengu instituudi nakkushaiguste uuringute osakond viib läbi linnapuukide uuringut, kus esimeses etapis toimus puukide korja linnade haljasaladelt. Järgmises etapis hakatakse uurima, missuguseid haigustekitajaid leitud puugid endaga kaasas kannavad.
Selle aasta linnapuukide uuringu eesmärk täpselt on välja selgitada puukide levimus Eesti linnade avalikel rohealadel ning hinnata puugihammastuse saamise ning puugihaigustesse nakatumise riski linnakeskkonnas. Selleks uuriti 47 linna- ja 51 haljasala. Mõne nädala jooksul koguti korje jooksul 2825 puuki, keskmine puukide levimus 100 ruutmeetri kohta on 5,65.
Uuritavad alad valiti välja selle järgi, kui aktiivselt inimesed neid piirkondi külastavad. Nii toimus korje linnaparkidest, tervisealadelt, lauluväljakutelt ning discgolfi radadelt.
Täpsema nimekirja uuritud alade ning seal paiknevate puukide arvu leiab puugiinfo.ee lehelt.
Esimese etapi peamine tulemus näitab, et Eesti linnapargid on enamasti hästi hooldatud ja puugioht neis madal. Samas parkide kõrval asuvad haljasaladel leidub puuke rohkelt ja seda eriti haljasalade radadelt.
Uuringu teise etapi tulemused selguvad selle aasta sügisel. Siis saab rohkem infot, kuidas on praegu haigustekitajaid puukide seas levinud.
Sarnase uuringu viisid läbi teadurid ka 2020. aastal, mil kodanikuteaduse projekti raames avanes inimestel üle Eesti võimalus saata leitud puuk TAI laborisse. Siis uuriti 3559 puuki ja neil leiduvaid haigustekitajaid.
Puukidega enamlevinud haigused Eestis on puukborrelioos ja puukentsefaliit. Kui borrelioosi vastu puudub ennetav ravi, siis puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida end vaktsineerimisskeemi alusel. Rohkem infot leiab vaktsineeriapteegis.ee lehelt. Vaktsineerida saab puukentsefaliidi vastu ka valitud apteekides üle Eesti.
