Terviseameti andmetel registreeriti selle aasta esimese kuue kuuga Eestis 914 puukborrelioosi ja 26 puukentsefaliidi juhtu. 914st puukborrelioosi juhust 349 registreeriti juunis ja 161 maikuus; 26st puukentsefaliidi juhust registreeriti juunis 17 ja mais 6.
Puukidega levivatesse haigustesse haigestumine on olnud viimastel aastatel kasvutrendis. 2023. aastal registreeriti 4520 puukborrelioosi juhtu, mis on eelneva aastaga võrreldes 47 protsenti enam ning 208 puukentsefaliidi juhtu, mis on samuti 47 protsendi võrra kõrgem näitaja. Vaid mõni aasta tagasi oli haigestumine oluliselt madalam, näiteks 2018. aastal oli 2284 puukborrelioosi juhtu ning 85 puukentsefaliidi juhtu – seda on mullusega võrreldes umbes kaks korda vähem.
Puukborrelioosi haigestumus on 100 000 elaniku kohta kõrgeim Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal. Puukentsefaliiti haigestumus on kõrgeim Saaremaal, Võrumaal ja Pärnumaal. Puukentsefaliit ja -borrelioos on puukidelt enim levinud haigused, kuid esineb teisigi: ehrlihioos/anaplasmoos, riketsioosid, babesioos, tulareemia ja taastuvad palavikud. Need aga ei ole nõnda levinud.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Maria Vikentjeva ütles Postimehele, et puukidega levivate nakkushaiguste juhtumite arv on kasvutrendis, mis on seletatav mitme teguri koosmõjuga. Pandeemia ajal suunati inimesed õue aega veetma, mis soodustas RMK ajaveetmiskohtade, õuejõusaalide ja kettagolfi parkide arengut ja populaarsust. Lisaks sellele on toimunud looduslikud protsessid. Linnades on loodusrikkus kasvanud ja toonud kaasa puukide linnastumise ja arvukuse kasvu.
Vikentjeva sõnul ei oska inimesed linnades puugiohtu näha ning seetõttu ei ole valdav osa haigestunutest ka vaktsineeritud. Näiteks tänavused puukentsefaliiti haigestunud ei olnud vaktsineeritud, kahel juhul on vaktsineerimise andmed puudu.
Mullu viis terviseamet läbi puukide linnaaladel esinemise ja haigestumise uuringu. Seal tuvastati, et linnaaladelt leitud kümnest puugist seitsmel on vähemalt üks haigus. Vabaõhumuuseum Tallinnas oli 52st uuritud rohealast enimate nakatunud puukidega (87,1 protsenti). Madalaim oli see näitaja Pärnu linnas – 51,8 protsenti.
Terviseameti tehtud uuringust selgus ka see, et nakkustekitajate esinemissagedus on oluliselt kasvanud: 2018 oli keskmiselt 33,8 protsendil puukidest nakkustekitaja, kuid 2023 oli see ligi kaks korda suurem – 69,3 protsenti.
Mitmikinfektsiooniga ehk vähemalt kahte erinevat haigust kandvaid puuke oli 2023. aastal 27 protsenti. Seda on viis korda enam kui aastal 2018, mil mitme haigusega puuke oli 5,7 protsenti kõikidest puukidest. Järeldada võib, et puugid kannavad enam haiguseid ning vahest isegi mitut, mistõttu tasub aina ettevaatlikum olla.
Puukidelt inimestele levivad haigused võivad olla surmavad. Mullu tähendati terviseameti andmetel, et 7 surmajuhtu põhjustas puukentsefaliit ja 1 surmajuhu Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos. Eelmine aasta oli noorim puukentsefaliidi tõttu surnu 39-aastane mees, vanim 81 aastane mees. Puugi haiguse tõttu surnutest oli 7 meest ja 1 naine.
Tartu Ülikooli närvikliinikumi juhataja Pille Taba kirjutas 25. juunil Postimehes, et viimasel aastal on nähtud Eesti neuroloogiakeskustes rohkem patsiente, kel esinevad puukentsefaliidi tagajärjel ajukahjustuse nähud.
Confido sisekliiniku juht Toomas Toomsoo rääkis, et kuivõrd puukentsefaliit on ülitõsine haigus, siis enamasti ravitakse selliseid patsiente haiglas. «Mina tegelen ambulatoorsete patsientidega ja borrelioosi kahtlusega inimesi satub vastuvõtule üpris palju,» ütles Toomsoo. Neuroloog rääkis, et enamikul juhtudel on need patsiendid, kelle puhul võivad vereanalüüsid näidata borrelioosi, kuid kaaluda saab ka borrelioosist mitte tingitud haigust.
Toomsoo rääkis, et närvisüsteemi kahjustusega borrelioosi on harva, aga ta näeb ebatüüpilise kuluga haigusjuhte, mille kaebuste käsitlus on kogu maailmas ebaselge. Niisugustel juhtudel tuleb sageli patsientidega teha koostööd. «Mõnikord tuleb ka mõelda «kastist välja» ja eksperimenteerida,» sõnas Toomsoo. Lyme'i tõve ehk puukborrelioosi kohta lausus ta, et haigus ja sellega seotud närvisüsteemi nähud, sealhulgas ajukahjustus, on tõsine seisund, mille varajane avastamine ja ravi on ülimalt olulised.
Seda, kui paljud haigust kandvad puugid inimesi päriselt nakatavad, ei ole teada. Kuid inimese haigestumist mõjutavad haiguse iseloom ja imemisaeg. Puukentsefaliit võib üle kanduda inimesele mõne tunni jooksul pärast puugi kinnitumist. Puukborrelioosi puhul aga peab puuk olema kinnitunud vähemalt 24 tundi, enne kui nakkus edasi kandub.
Puukentsefaliidi vastu on vaktsineerimiseks alati hea aeg, sest ligi 70 protsenti haigestunutest vajavad haiglaravi ning pooled kogevad pikaajalisi neuroloogilisi tüsistusi.
«Oma otsus tasub arstiga üle rääkida ja tema oskab öelda, kas on võimalik läbida kiire vaktsineerimisskeem, eriti kui on vaja olla kaitstud seene- või marjahooajaks. Kui vaktsineerimisega alustatakse kohe praegu, saab inimene kaitse alles pärast teist süsti kahe nädala pärast, tõenäoliselt augusti lõpu poole,» sõnas Vikentjeva. Küll aga on vaktsineerimine tema sõnul hea mõte ikkagi, sest sügiseseks seenehooajaks saaks praegu vaktsineerides täieliku kaitse.
Puukentsefaliidi vastu on võimalik vaktsineerida sel aastal 41 apteegis. Vaktsiinidoos maksab 30–45 eurot. Terviseameti statistikast selgub, et vaktsineerimiskampaania on sel aastal tublisti ära tasunud ja inimesed on end enam vaktsineerima ja revaktsineerima hakanud. Revaktsineerima peaks end 3–5 aasta tagant.
Kui inimesele on puuk kinnitunud, siis tuleks see eemaldada ettevaatlikult ja kiiresti. Puugi eemaldamiseks ei tasu kasutada alkoholi või õli, sest see võib ajada puugi oksendama, mis omakorda võib kiirendada patogeenide levimist peremehesse. Eemaldamisel tasuks vältida puugi liigset pigistamist, sest see võib suurendada puugi nakkuse edasikandumise ohtu.
Puugid levivad linnades teiste liikide kaudu, kes neid edasi kannavad: linnud, kassid, koerad, rotid, hiired jne. Puukidele meeldib niiskem olustik – sammal või kulukiht, kuid mitte ilmtingimata kõrgem rohi. Puugid ei hüppa inimestele või loomadele, vaid kinnitavad end otsesel kokkupuutel. Seetõttu ei ole mõtet karta kõrgema rohu või taimestikuga alasid, kui sealt otse läbi just ei käida.
Puugihammustuse oht peitub salakavaluses ja selles, et hammustusest tulenevad probleemid ilmnevad alles mõne aja möödudes. Terviseamet soovitab inimestel kanda looduses pikki pükse, heledaid pikki riideid ja kõrgeid kummisaapaid. See kaitseb nii puukide kui rästikuhammustuste eest.
Allikas: Postimees