Rahvusvaheline farmaatsiaföderatsioon on välja andnud käsiraamatu koos juhisega, kuidas apteekrid saaksid aidata toetada vaimse tervise valdkonda

Nii Maailma Terviseorganisatsiooni kui Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring näitasid, et globaalselt kui kohalikul tasandil on vaimse tervise olukord kehv. Tihti jäävad abivajajadd abist ilma, kulud majandusele kui tervishoiusüsteemile on kõrged, puudub piisav hulk tervishoiutöötajaid olukorra kergendamiseks. 

Sama tulemini on jõudnud Rahvusvaheline Farmaatsiaföderatsioon (FIP), kes toob välja, et vaimse tervise haigused vähendavad oodatavat eluiga, tihti kaasnevad muud kroonilised haigused või need haigused süvenevad, vaimse haigusega inimestel on sagedamini infektsioonhaigusi, kõrgenenud on suitsiidirisk. Maailmas on käesolevalt väga palju vaimse tervise muredega inimesi ja see olukord on halvenenud pandeemia ajaga. Samaegselt halvenes ka vaimse tervise teenuste kättesaadavus. Ka puudub piisav hulk tervishoiutöötajad, kes suudaksid kõiki inimesi teenindada ja abini viia. Kiirelt oleks vaja leida lahendus, kuidas abivajad jõuaksid ja saaksid hädavajalikku teenust kasutada.


FIP näeb apteekrites potentsiaali tuua osalist kergendust olukorra lahendamiseks

Apteekrite kaasamine vaimse tervise teenuste osutamisse on hädavajalik selleks, et parandada ravile ligipääsu, võttes arvesse vaimse tervise tööjõupuudust kogu maailmas. WHO vaimse tervise atlase 2022 kohaselt oli vaimse tervise töötajaid keskmiselt 13 töötajat 100 000 elaniku kohta. Seda olukorras, kus terve maailm ägab vaimse tervise valdkonnas ülekoormuse all ja hädasolijad vajavad vaimse tervise teenuste tuge.

Apteekrid on enamikus riikides kõige kättesaadavamad tervishoiutöötajad ja sageli esimesed kontaktpunktid tervishoiusüsteemiga, näiteks kogukonnaapteekide kaudu. Lisaks on haiglates ja muudes tervishoiuteenuseid osutavates keskustes apteekrid viimaseks kontaktpunktiks patsientidele ravimite väljastamisel. Olles patsientidele nii lähedal, loob see võimalusi osutada väga vajalikke esmatasandi tervishoiuteenuseid, sealhulgas vaimse tervise teenuseid, seda eriti suurenenud vajaduse järgi jagada ning ümberpaigutada ülesandeid esmatasandi tervishoius.

Lisaks on alates 20. sajandi teisest poolest psüühikahäiretega inimeste ravis toimunud kasvav nihe, kus institutsionaalne ravi on minemas üle multidistsiplinaarsete ambulatoorsete teenuste praktikale. See asetab apteekrid vaimse tervise keskmesse, kus nad täidavad meditsiiniekspertide ja rahvatervise spetsialistide rolli. 

Apteekri pakutava vaimse tervise valdkonda panustamise eest rahastamise puudumine ei takista mitte ainult nende rolli selles valdkonnas. Lisaks jääb tegemata ning laiemalt analüüsimata, mismoodi ja kuidas apteekrid võiksid aidata lahendada vaimse tervise valdkonna tervishoiutöötajate kriisi. Apteekrid saavad aidata kaasa vaimse tervise seisundite ja nendega seotud häbimärgistamise ennetamisele, hoolele ja haldamisele, sealhulgas:

  • Terviseedendus ja haridus
  • Sõltuvused, ainete tarvitamise häired, üleannustamise ennetamine
  • Haiguse varajane avastamine
  • Triaaž ja suunamine
  • Vaimse tervise esmaabi
  • Ravi optimeerimine
  • Aidata kujundada avalikku poliitikat
  • Kutsealadevaheline koostööpraktika
  • Teadustöö

FIP on välja andnud kaks juhist apteekritele, et välja tuua viisid, kuidas apteekrid saaksid panustada vaimse tervise valdkonda: 

“Vaimne tervishoid – käsiraamat apteekritele” ja  „Teadmiste ja oskuste teatmik vaimse tervise hoole professionaalseks arenguks“

Koostöös rahvusvahelise ekspertrühmaga välja töötatud käsiraamatu eesmärk on toetada apteegipraktikat, tutvustades paljusid potentsiaalseid vaimse tervisega seotud tegevusi, mida proviisorid saavad teha, alates vaimse tervise murede ennetamisest ja haigusnähtude sõeluuringust kuni ravimite optimeerimise ja vaimse tervise kriisidele reageerimiseni. Juhend on käsiraamatu lisa, mis määratleb teadmised ja oskused, mida apteekrid peavad selliste teenuste osutamiseks omandama.