Rahvusvaheline vähipäev annab hea võimaluse vaadata, millised sammud vähi ennetuses on Eestis juba vilja kandnud ja kus on veel arenguruumi. Soolevähi sõeluuringu andmed näitavad, et tõenduspõhine ja hästi korraldatud ennetus võib vähendada nii haigestumust kui ka vähisurmasid, samal ajal osutavad trendid nooremates vanuserühmades vajadusele vaadata tulevikku ja teha ennetuses vastavaid otsuseid.
Soolevähk on haigus, mida saab ennetada, aga ometi haigestub Eestis sellesse igal aastal ligi tuhat inimest. 2026. aastal on soolevähi sõeluuringule esmakordselt oodatud inimesed, kes saavad sel aastal 56-aastaseks. Koos nendega kutsutakse sõeluuringule kõik 58–68-aastased mehed ja naised, kellel täitub paarisarvuline vanus.
Sõeluuring loob pinnase haigestumise languseks
Rahvusvahelised uuringud näitavad, et soolevähi (ehk käär- ja pärasoolevähi või kolorektaalvähi) sõeluuring tõepoolest aitab vähendada haigestumust sellesse pahaloomulisse kasvajasse. Riikides, kus sõeluuring on olnud käigus pikka aega ja selles osaleb palju inimesi, on haigestumus püsivas languses – eelkõige just kaugelearenenud haigusjuhtude arvelt. Sõeluuringu pikaajaline eesmärk ei ole ainult vähi varane avastamine, vaid ennekõike vähi tekke vältimine, sest sõeluuringuga saab leida vähieelsed muutused, mis õigeaegse ravi korral pahaloomuliseks ei arene. Samal ajal võimaldab sõeluuring avastada ka juba tekkinud vähke väga varases staadiumis, mil inimesel võivad sümptomid veel täielikult puududa. Seetõttu on väga tähtis, et alustame sõeluuringut järjest varem ja jõuame lähiajal selleni, et sõeluuringule saavad tulla 50-aastased, mis oleks kooskõlas Euroopa Komisjoni soovitustega.
Soolevähk on nii meestel kui naistel vähkide esinemise esikolmikus
Sagedamate vähkide seas on soolevähk meestel kolmandal kohal eesnäärmevähi ja kopsuvähi järel ning naistel teisel kohal rinnavähi järel. Igal aastal haigestub Eestis soolevähki ligi 500 naist ja 500 meest. Vähisurma põhjusena on soolevähk meestel samuti kolmandal kohal (umbes 190 surma), naistel aga esikohal (umbes 220 surma). Eesti haigestumus ja suremus ületavad mõnevõrra Euroopa keskmist.
Soolevähk on peamiselt vanemate inimeste haigus – 70-aastased ja vanemad inimesed moodustavad diagnoosi saanutest umbes 60% ja neist omakorda ligi pooled juhud esinevad vanuses 80 ja rohkem. Veerand uutest juhtudest diagnoositakse vanuses 60–69, 10% vanuses 50–59 ja 5% kuni 50aastastel.
Miks võiksid nooremad sihtrühmad olla suurema tähelepanu all?
Murelikuks teeb aga see, mis toimub just nooremate seas. Kui teistes vanuserühmades on haigestumus stabiliseerumas või vähenemas, siis kuni 50-aastastel meestel ja naistel on alates 2000. aastast haigestumus igal aastal suurenenud – noortel meestel keskmiselt 3% ja naistel 2% aastas. See tähendab, et kui aastal 2000 sai 100 000-st kuni 50-aastasest mehest igal aastal soolevähi diagnoosi kolm, siis aastal 2023 juba kuus meest (naistel vastavalt neli ja kuus). See tähendab, et soolevähk ei ole enam ainult vanemate inimeste haigus, vaid puudutab järjest enam ka tööealisi ja noori peresid. Sarnaseid suundumusi täheldatakse ka mujal maailmas ja neid seostatakse peamiselt eluviisiteguritega. Näiteks Ameerika Ühendriikides on soolevähist saanud peamine vähisurma põhjus kuni 50-aastastel, olles ainus vähitüüp, mille suremus on viimasel ajal suurenenud (Colon cancer is killing more young people in the U.S. than any other cancer | Scientific American).
Millised tegurid suurendavad soolevähi riski?
Soolevähi riski suurendavad eelkõige vähene liikumine, ülekaal, alkoholi liigtarvitamine ning menüü, mis sisaldab palju töödeldud ja punast liha, ent vähe täisteratooteid, köögivilju ja puuvilju. Samal ajal suureneb rasvumise levimus Eestis nii laste kui ka täiskasvanute seas ja eriti meeste hulgas. See ei ole ainult iga inimese „tahtejõu küsimus“, vaid sõltub meie toidukeskkonnast ja sellest, kui lihtne on leida erinevaid liikumisviise ja kui kergesti kättesaadav on alkohol.
Oluline on ka perekondlik taust. Arvestades, et noortele ei ole võimalik rakendada tavapärast sõeluuringut, on väga tähtis, et inimesed, kellel on perekonnas esinenud pahaloomulisi kasvajaid, sellest oma arstiga räägiksid, et varakult tuvastada perekondlik risk. Teisalt on väga vajalik, et nii inimesed ise kui ka tervishoiutöötajad, kelle poole nad pöörduvad, võtaksid tõsiselt häiresümptome (nagu näiteks veri väljaheites), et tagada kasvaja avastamine juba enne pahaloomuliseks muutumist või varases staadiumis. Eesti andmed näitavad siiski, et kuni 50-aastastel on esmaselt kaugmetastaasidega diagnoositud kasvajate osakaal viimastel aastatel märgatavalt vähenenud ja jääb alla veerandi, olles umbes samas suurusjärgus 60–69-aastastega, kellel on juba alates 2016. aastast rakendatud riiklik sõeluuring.
Sõeluuring annab häid tulemusi
Eesti haigestumustrendidest võib lugeda välja esimesi viiteid, et sõeluuring on ka meil juba andmas tulemusi. Näiteks on soolevähi haigestumus viimastel aastatel 60–69-aastastel naistel päris kiiresti vähenenud. Ka on selles vanuserühmas hüppeliselt suurenenud I staadiumis diagnoositud kasvajate osakaal ja samal ajal on vähenenud IV staadiumis ehk kaugele arenenud kasvajate osakaal.
Ka 70-aastaste ja vanemate inimeste seas on haigestumus stabiliseerunud või isegi vähenemas. Tõhus sõeluuring 50–68-aastastel aitab pikemas perspektiivis vähendada haigestumust ka vanemates vanuserühmades, sest haiguse alged saavad varem avastatud ja ravitud.
Sõeluuring on seda tõhusam, mida rohkem inimesi seda võimalust kasutab – nii rahvastiku kui ka üksikisiku vaates. Eestis on soolevähi sõeluuringu osalusmäär viimastel aastatel märgatavalt suurenenud. 2021. aasta COVID-19 pandeemia aegsest madalpunktist, mil sõeluuringul osales alla poole kutsututest (kokku 49%, meestest 43% ja naistest 53%), oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus osalemise kasuks on otsustanud juba 62% kutsutud inimestest (55% meestest ja 67% naistest). Erinevused maakondade vahel on tähelepanuväärsed: Võru, Tartu, Põlva ja Hiiu maakondades ületab osalusmäär juba 70% piiri ning Võru, Jõgeva ja Põlva maakondades osaleb juba ligi 80% kutsutud naistest.
Kindlasti on võimalusi, kuidas sõeluuringul osalemist inimeste jaoks lihtsamaks ja mugavamaks muuta. Kui täna saab peitveretesti tegemiseks kodus kasutatava proovivõtuvahendi ainult perearsti käest, siis võimalus tellida proovivõtuvahend veebi teel või saada see kätte apteegist muudaks uuringul osalemise veel palju lihtsamaks. Et emakakaelavähi sõeluuringus on sellised võimalused juba loodud, siis loodame, et varsti jõuavad need võimalused ka soolevähi sõeluuringusse.
Soolevähi sõeluuring ei ole üksik test, vaid investeering tervelt elatud aastatesse
Oluline on mõista, et sõeluuring ei piirdu ainult esmase peitveretesti tegemisega. Sõeluuringut peaks võtma kui teekonda, mis algab sõeluuringuvanusesse jõudmisega. Esimese peitveretesti negatiivne tulemus annab kindlustunde, ent kahe aasta pärast tuleks kindlasti anda uus proov. Veelgi olulisem on minna edasistele uuringutele juhul, kui test näitab kõrvalekaldeid – ka siis, kui protseduur (näiteks koloskoopia) võib tunduda ebamugavana. Koloskoopia võimaldab mitte ainult haiguse varajast avastamist, vaid sageli ka vähieelse seisundi eemaldamist juba samal uuringul.
Soolevähi surmade arv on Eestis viimastel aastatel vähenenud nii absoluutarvudes kui vanusele kohandatud suremuskordajate järgi. Paraneb ka elulemus – viimastel andmetel on viis aastat pärast diagnoosi saamist elus 65% soolevähi patsientidest. Kui väga varases staadiumis avastatud kasvajate prognoos on olnud hea (viie aasta elulemus üle 90%) juba pikemat aega, siis viimastel aastatel on enim paranenud just II ja III staadiumi elulemus, mille puhul on väga suur roll mitme ravimeetodi kombineerimisel ja uutel ravidel. Eriti palju on prognoos paranenud kuni 50aastastel ja selles vanuserühmas on Eesti patsientide elulemus sama hea või paremgi kui Põhjamaades.
Kokkuvõtteks võib öelda, et soolevähi suremus väheneb ning on lootustandvaid märke sõeluuringu mõjust kaugelearenenud haigusjuhtude arvu vähendamisel. Lisaks muudetakse sõeluuringuid tõhusamaks ja paremini kättesaadavamaks. Näiteks veab Tervise Arengu Instituut eest EUCanScreeni projekti, kus Eesti on üks neljast näidisriigist. Eesti kogemuste põhjal arendatakse vähisõeluuringute juhtimist ja hindamist. Projekti eesmärk on kasutada andmeid ja uusi analüüsimeetodeid, et vähendada vähist põhjustatud haiguskoormust veelgi ning parandada inimeste võrdseid võimalusi ennetuses kogu Euroopa Liidus.
Et peatada haigestumuse tõus noortel, on aga juba väga noorest east alates vaja mõelda soolevähi ennetusele läbi eluviisi, pöörates tähelepanu nii toitumisele, liikumisele kui ka alkoholitarvitamisele. Samuti tuleks soolevähi sõeluuringu vanusepiiri langetada 50. eluaastale ning muuta osalemine veelgi mugavamaks, et see oleks igapäevaelu loomulik osa.
Soolevähi sõeluuring ei ole üksik test, vaid investeering tervelt elatud aastatesse. Mida varem me sellesse panustame, seda suurem on võit nii üksikisiku kui ka kogu ühiskonna jaoks.
Allikas: TAI.ee