Uuringu läbiviijateks on Tallinna Ülikool (TLÜ) ja Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI). Uuring viidi läbi aastal 2022, kuhu kaasati ka tagasiside küsimustiku tulemused apteekritelt, et selgitada välja, kuidas nemad puutuvad kokku suitsiidse inimesega igapäevatöös ning millised on nende oskuste ja teadmiste hetketase. Tulemuste järgi tuleks lähemalt analüüsida apteekrite võimekust ja võimalusi panustada suitsiidse inimese varajasse märkamisse. Põhimõtteline valmisolek on apteekritel olemas, kuid rakendamine vajaks põhjalikku ettevalmistust.
Peamised üldisemad mõtted uuringust
• Suitsiidse inimese käsitlemine on praegu liialt tervishoiu valdkonna keskne ja teekonnad lõpevad psühhiaatri juures. Samas inimene vajab sageli psühho-sotsiaalset abi ja toetust.
• Suurima koormuse suitsiidsete inimeste käsitlemisel saavad EMO ja kiirabi.
• Vajalik on luua esmatasandil juhtumi tervikliku korraldaja roll ja määratleda pädevused.
• Vajalik on korraldada operatiivne info liikumine spetsialistide vahel, et pakkuda suitsiidsele inimesele järeltuge ja koostada individuaalne ohutusplaan.
• Vajalik on välja töötada ja laiaulatuslikult rakendada suitsiidse inimese käsitlemise koolitusprogramm.
Suitsiidikäitumise terviklikumaks ja süsteemsemaks ennetamiseks on
sotsiaalministeerium koostöös partneritega koostamas enesetappude
ennetamise tegevuskava. Tegevuskava koostamisel kasutatakse
sotsiaalministeeriumi tellitud SUIPA uuringu andmeid. Riiklik
enesetappude ennetamise kava valmib 2024. aasta lõpuks.