EPALi juht Ly Rootslane tõi oma avaettekandes välja konverentsi peateema: kuidas mõtestavad apteekrid ja Eesti tervishoid ümber apteekide rolli muutuvas maailmas? Rootslase hinnangul on vältimatu apteekrite ülesannete laienemine, sest Eesti tervishoid ei tule muidu oma olemasolevate ressurssidega enam lihtsalt toime. See sisaldab üliolulise komponendina patsientide nõustamist, sest apteek on kõige kiiremini ja lihtsamalt ligipääsetav osa kogu meditsiinisüsteemist. Apteeker suunab inimesi tegema õigeid tervisevalikud, mis aitab kokku hoida tervishoiukulusid ja vähendada arstide piiripealsele lähenevat koormust.
Sotsiaaalministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai visandas laiema pildi, kuhu Eesti tervishoid liigub olukorras, kus rahvastik vananeb ja väheneb ning investeeringuid ning raha lähiajal valdkonda lisandumas ei nähta. Lai sõnul ootavad süsteemi ees rasked aastad ja apteekidel on siin oluline roll kanda, seda ka katvuse poolest ajal, mil elame keerukas geopoliitilises olukorras. Asekantsler andis ülevaate ministeeriumi töölaual olevatest uutest strateegiatest ja arengukavadest.
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees Elle-Mall Sadrak avas tagamaid, kuidas apteekrid ja arstid saaksid tõhusamalt koostööd teha. Sadraku sõnul on perearsti jaoks ülioluline oma tegevuspiirkonnas hea apteekri olemasolu, kellega nõu pidada ja kelle juurde patsiente suunata. Sadraku hinnangul soovivad perearstid, et nende patsiendid tuleksid lihtsamate terviseküsimustega, nagu külmetusjuhud või käsimüügiravimite kasutus esmalt apteekri juurde. Selleks on vajalik ka patsientide enda teadlikkus ja valmisolek, et selliselt see süsteem toimima hakkaks.
Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimar tõi välja, et ligi 40 % kõigist surmadest Eestis seostuvad muudetava riskikäitumisega – toitumisriskid, tubakas, alkohol ja vähene kehaline aktiivsus. Ainuüksi ülekaaluga kaasneb 250 000 haigus- ning 650 surmajuhtu aastas. Iga teine Eesti täiskasvanu on ülekaaluline või rasvunud ja kolmveerand Eesti täiskasvanutest on kehaliselt inaktiivsed. Eesti on OECD riikide hulgas regulaarse e-sigarettide tarvitamise osas esikohal. Tervelt kolmandik Eesti elanikest on mõnd narkootikumi proovinud ja mullu läks 113 Eesti elanikku üledoosisurma. Veimari hinnangul on apteekritel suur potentsiaal tulla inimestele appi, pakkudes kodulähedal vaktsineerimist, nõustamist, tervisenäitajate testimist, sõeluuringuid ja tõsta seeläbi inimeste terviseteadlikkust.
Põja-Eesti Regionaalhaigla osakonnajuhataja Liivi Maddison avas rohepöörde mõjusid tervishoiule PERHi näitel. Otsene loodusreostus tekib haigla autopargist, hoonetest, anesteesiagaasidest ja külmaainetest. Üks viis selle kärpimiseks on kaugvastuvõttude suurendamine videokõnede ja telesildade abil. Kesskkonnasäästlike hoonete ehitamine oleks abiks, aga selliste investeeringute jaoks hetkel võimalusi pole. Teine reostusring hõlmab elektrit ja kütet. 2022. aastal läks PERH üle taastuvenergia kasutamisele. 96% arvutitest läheb peale tööpäevalõppu energiasäästlikule režiimile. Valgustus, ventilatsioon ja õhuniiskuse tase optimeeritakse tsentraalselt. Peale kella 15.00 polikliiniku ruumides valgustus, ventilatsioon ja õhuniiskuse tase väheneb. Päikesepark on küll olemas, aga napib salvestusmahte. Kolmanda reostusringi moodustavad kaudsed emissioonid ehk kõik, mida sisse ostetakse. Oluline on ravimjäätmete käitlemine. Kindad on oluline kulu ning kinnaste ümbertöötlemiseks täna siiani võimalused puuduvad – ainuüksi PERHs kulub täna üle 35 000 kindapaari päevas.
Riigikantselei koordinatsioonidirektori asetäitja Priit Saar avas inimeste terviskäitumismustreid kriiside ajal. Otsene sõjaoht Eestis on jätkuvalt madal, aga peame siiski olema valmis oma riiki kaitsma rünnaku vastu. Elektri- ja sidekatkestuste oht on tõsiseltvõetav. Osades piirkondades on oht ka kriitilisele infrastruktuurile. Riskideks on massiline suunatud sisseränne, laeva- ja rongiõnnetused, keskkonnareostus, nakkushaiguste levik ja küberründed. Riigi valmisoleku eelduseks on, et võtmeisikud kohtuvad regulaarselt erinevatel foorumitel ja teevad koostööd. Riigikantselei tegutseb koordinaatorina, asutused juhivad oma tegevusi aga ise. Kõige kriitilisemad ressursid kriisis on elekter, andmeside, vedelkütus, toit ja vesi, sularaha, meditsiiniabi, talvisel ajal ka küte. Oluline märksõna on saartalitlus ehk toimimine isoleeritud keskkonnas, kus ressursside tarned on piiratud või katkenud. Apteekrid saavad aidata sellega, et on kursis riigi üldise riskipildiga ja tagavad ravimite kättesaadavuse.
Rahvusvahelise Farmaatsiaassotsatsiooni (FIP) eriala sekretär ja kogukonna apteeker Luis Miguel Lourenco tõi välja põneva statistika apteekide rolli kohta maailmas koroonapandeemia ajal. 2022. aastal vaktsineeriti apteekides viiruse vastu 48 riigis maailmas ja nende osa oli kandev: Prantsusmaal tehti üle poolte vaktsineerimistest apteekides, Ameerika Ühendriikides ulatus see 44%-ni, Suurbritannias ligi veerandini. Lourenco sõnul tehakse täna maailmas veerand gripivaktsineerimistest just apteekides, mis näitab nende keskset rolli globaalses tervishoiukorralduses.
Oma tervitused edastas osalejatele ka terviseminister Riina Sikkut, kelle sõnul on üksmeel tervisevaldkonna osapoolte vahel oluline, et viia läbi uuendusi, alates ligipääsust terviseportaalile kuni apteekides vaktsineerimise ja professionaalse raviminõustamiseni. Minister kutsus apteekreid üles aktiivsusele infovahetusel ja oluliste küsimuste diskussioonis.
Konverents lõppes paneeliga, milles osalesid TÜ kliiniliste uuringu keskuse juhataja Katrin Kaarna, Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla, Tallinna Ravi tn apteegi juhataja Izabelle Adamson, Südameapteegi piirkonna juht Anu Randmaa ja Lasnamäe Tervisemaja apteegi proviisor Lille Priks. Paneelis arutati, kuidas paremini ja põhjalikumalt inimesi apteegis nõustada. Ravimitel on kõrvaltoimed ja/või koostoimed ning neid võib olla palju, kuid oluline on leida iga inimesi jaoks need õiged ja olulised üles. Apteeker peaks alati olema proaktiivsem pool, kes inimeselt apteegis uurib, kuidas ta saaks aidata ja kas teadmised ravimi kohta on ikka piisavad. Arsti roll on selgitada, miks ja kuidas patsient ravimit peab tarbima ning millised ohud sellega kaasnevad. Apteeker jällegi peab ravimi väljastamisel veenduma, et inimene on õigesti kõigest aru saanud.
Ravimite ohutus on oluline, mürgistusi, nii tahtmatuid kui tahtlikke, on iga-aastaga järjest enam. Apteekril on võimalus ära hoida nii mõnigi juhtum, selgitades täpsemalt ravimiga seotud ohte ja õigus mõnel juhul ka ravimi väljastamisest keelduda. Inimese tervis on tema enda kätes, aga suunata ja teadmisi juurde anda saab apteeker igal juhul. Paneelis osalejad rääkisid ka nõustamise eetikast, privaatsuse tagamine võib apteegis olla probleemiks, mis takistab inimestel nõustamisele keskenduda. Lisaks ei ole paljud inimesed ka valmis võtma apteegis aega ning pigem kiirustavad ravimi kättesaamisega selle asemel, et kuulata apteekrit. Koos tõdeti, et nõustamisel apteegis on arenguruumi, kuid see on väga oluline, et apteeker nõustaks ja inimene seda ka hindaks.
Lisainfo: Ly Rootslane, EPALi juht / ly.rootslane@epal.ee
Allikas: EPAL Pressiteade