Tartu Ülikool ootab Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi seisukohta ettepanekule minna üle proviisoriõppe integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppelt 3+2 õppele ning õppekava nimetuse muutmise kohta ravimiteaduse õppeks, vahendab Med24.ee.
Kahjuks on viimastel aastatel vähenenud noorte huvi TÜ proviisoriõppe vastu ning sellest tulenevalt on ka lõpetajate hulk väike: 2018. aastal oli 20 proviisoriõppe lõpetanut, 2019. aastal 25, 2020. aastal 14, 2021. aastal 17 ning 2022. aastal 27. Vähese huvi põhjuseks võib olla madal farmaatsia valdkonna tuntus ja negatiivne kuvand ühiskonnas, õppekava paindlikkuse puudus ja proviisori rolli ebamäärasus esmatasandi tervishoiu süsteemis.
Eestis antakse ravimite alast haridust kahes õppeasutuses: Tartu Ülikoolis, kus meditsiiniteaduste valdkonna proviisori õppekava lõpetanu saab proviisori kutse ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis (TTK), kus farmatseudi õppekava lõpetanu saab farmatseudi kutse.
Hoolimata kutsestandardite olemasolust ning teadmiste ja pädevuste olulisest erinevusest, on farmatseudi ja proviisori rollid ebaselged ja kattuvad apteegiteenuse osutamisel suuresti. On ilmne, et noorele inimesele, aga ka ühiskonnale tervikuna pole selge, kes on proviisor, milline on tema pädevus ja kuidas see pädevus erineb farmatseudi kutse saanu teadmistest ja oskustest. Sellest on tingitud, et enamus noori ei ole motiveeritud õppima sarnase töö tegemiseks ja palga saamiseks kolme aasta asemel viis aastat. See viib omakorda paratamatult TÜ proviisori õppekava hääbumiseni.
Seejuures on oluliselt hoogustunud Eesti ravimitööstuse areng, mis toob kaasa kasvava vajaduse magistri- ja doktori tasemel ravimiteadlaste järele. Samuti on suurenenud huvi ravimitega seotud arendusprojektide läbiviimise vastu TÜ farmaatsia instituudis. Praegu on proviisor ehk ravimiteadlane ainus koolitatud spetsialist Eestis ravimite disainimise, tootmise ja kvaliteedi alal, mis võimaldab tal juhtida kvaliteediprotsesse ravimitööstuses ja olla õiguspädevaks isikuks erinevates ravimivaldkonna institutsioonides (riigiasutused, üld- ja haiglaapteek, tootmine, hulgimüük jne).
Selleks, et tagada ravimitööstusele, ravimivaldkonnaga seotud institutsioonidele ja kogu tervishoiusüsteemile piisavalt magistri- ja doktorikraadiga ravimiteadlasi ning garanteerida ravimiteaduse alase akadeemilise kõrghariduse järjepidevus Eestis, on vaja TÜ proviisori õppekaval muutusi, mis garanteeriksid stabiilse üliõpilaste arvu ülikoolis ja proviisorite järelkasvu.
TÜ soovib viia proviisoriõppe õppekava vastavusse tööturu muutuste ja vajadustega. Üheks võimaluseks on integreeritud õppekava muutmine eraldi bakalaureuse ja magistriõppeks (3+2 õppekava). Loodav uus õppekava lahendaks eelpool toodud probleemid ja võimaldaks paindlikumalt reageerida tööturu vajadustele. Samuti tagaks uus õppekava vajalikul hulgal kõrgetasemeliste – magistri- ja doktorikraadiga – spetsialistide koolituse ning garanteeriks laiemalt eriala jätkusuutliku arengu.
Uue, kolm aastat kestva bakalaureuseõppe läbinud üliõpilane saab farmatseudi kutse ja on valmis siirduma tööle apteeki (või haiglaapteeki). Samas on soovijatel võimalus jätkata 2-aastases magistriõppes ning selle läbimisel saada proviisori kutse. Hoolimata TÜ ja TTK koostöös valminud üleminekuprogrammist, puudub praegu TTK-s farmatseudi eriala omandanud inimestel praktiliselt lihtne võimalus proviisoriks edasi õppida. Uus õppekava lahendaks ka selle probleemi, TÜ magistriõppes saaksid jätkata nii TÜ kui ka TTK lõpetanud farmatseudid.
Magistriõpe pakuks õppekava raames võimalust spetsialiseeruda kas apteegi või ravimiarenduse suunal. Ravimiarenduse suunal saaksid lisaks farmaatsia bakalaureuse tasemel lõpetanutele asuda õppima ka farmaatsia valdkonnale lähedaste erialade, näiteks loodusteaduste bakalaureusekraadiga üliõpilased. Viimastele jääks ainsaks erinevuseks võrreldes farmaatsia bakalaureuseõppe lõpetanutega see, et neile ei anta magistriõppe läbimisel proviisori kutset ning nad ei saa õigust töötada apteegis. See lahendus võimaldab suurendada magistriõppes õppivate motiveeritud üliõpilaste ning lõpetajate arvu, mis omakorda tõstab läbi konkurentsi ka lõpetajate kvaliteeti. Magistriõppe mõlemal suunal õppivatel farmatseutidel oleks lõpetamisel võimalus mikrokraadiprogrammi(de) abil ka ümber spetsialiseeruda, mis muudab õppekava senisest palju paindlikumaks. Pärast proviisorikutse saamist on võimalik täiendav spetsialiseerumine kliinilise farmaatsia magistriõppekaval või kõigil magistrikraadi omandanutel, sh ka neil magistritel, kes proviisorikutset ei saa, meditsiini ja spordi doktoriõppekaval.
Kuna planeeritava õppekava läbinud saavad erinevatel tasemetel erinevad kutsenimetused (farmatseut või proviisor), vajab õppekava nime, mis hõlmaks mõlemat kutset ning oleks mõistetav laiemale üldsusele. TÜ meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaste ning töötajate hulgas 2022. aasta sügisel läbi viidud küsitlus kinnitas, et sobivaimaks nimeks oleks ravimiteaduse õppekava. See vastaks õppekava sisule ja oleks arusaadav nii eriala tundvatele inimestele kui ka noortele, kes alles kaaluvad eriala valikut.
Sellise ettepaneku koos täpsustavate küsimustega saatsid haridus- ja teadusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile õppeprorektor Aune Valk, meditsiinivaldkonna dekaani kt, õppeprodekaan Anti Kalda ja farmaatsia instituudi juhataja Karin Kogermann.