„Sotsiaalministeeriumil on praeguseks valminud
katastroofimeditsiiniplaan, mis annab meile suunised masskannatanutega
tegelemiseks. Plaani osaks saab ka rakenduskava, mille tegevustesse
peame tervisevaldkonnas kõik koos panustama nii oma teadmiste, kogemuste
kui ka valmisolekuga osaleda õppustel,“ ütles terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp. „Peame tugevdama oma süsteeme ja kasvatama valmisolekut soovides, et me reaalselt kunagi sellisel moel neid kasutama ei peaks.“, teatab sotsiaalministeerium oma pressiteates.
Riigikantselei juhtimisel on ettevalmistamisel tsiviilkriisideks
valmisoleku ja riigikaitse seadus, mille eesmärk on luua terviklik
õigusruum, kus kõikideks kriisideks valmistumine on ühetaoline. Uue
seadusega tekib kriiside katusseadus, kus on kirjas laia riigikaitse
osapoolte rollid. Tervishoiuvaldkonna kriisivalmiduse tõstmise eesmärgil
on tsiviilkriisideks valmisoleku ja riigikaitse seaduse eelnõus
elutähtsate teenustena lisandumas üldarstiabi ja ka ravimite jae- ja
hulgimüük, eesmärgiga tagada kogu tervishoiusektori toimepidevus
kriisiolukordades.
Kahepäevasel seminaril käsitletakse tervishoiuteenuste toimimise
korraldust kriisides, julgeolekualases ohuolukorras ning sõjaajal ja
nendeks olukordadeks vajaliku valmisoleku tagamist. Kõne all Venemaa
agressioonisõda Ukrainas, Eesti kriisivalmiduse tõstmise plaanid ning
kavandatavad muudatused õigusaktides.
Ettekannetega esinevad seminaril julgeoleku- ja tervishoiueksperdid Riigikantseleist, erinevatest ministeeriumitest ning Eesti Kaitseväest ja Eesti Kaitseväe Akadeemiast.
Seminarile on oodatud enam kui 70 tervishoiujuhti nii haiglatest kui kiirabist, perearstide ja õdede esindajad, tervishoiu kõrgkoolide ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonna juhid, apteekrite ja ravimite hulgimüüjate esindajad.