COVID-19 haigestumuse trend on väheste kõikumistega, kuid üldiselt püsib stabiilsena, langustrend on peatunud. Üldine haigestumuse trend on stabiilne, samas on enamikes vanuserühmades täheldatud haigestumise vähenemist, välja arvatud 0-4, 5-19, 30-39, 55-59-aastaste seas, kus haigestumus püsis stabiilsena väikese kuni 9% tõusuga.
Sentinel-seire andmetel oli gripilaadsete viirusnakkuste suhtes positiivseid 39,3% analüüsitud proovidest. Peamisteks tekitajateks olid gripiviirused, moodustades 17,8% kõikidest positiivsetest proovidest. SARS-CoV-2 ja rinoviiruste osakaal moodustab võrdselt 7,1% ning hMV ja adenoviiruste - 3,6% kõikidest positiivsetest proovidest.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus arstide poole 2913 inimest, kellest 27,6% olid kuni 14-aastased lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 211,9.
2. nädalal kokku registreeriti 256 grippi haigestunut. Laboratoorselt kinnitati 141 gripiviirust, neist 109 A gripiviirust ning 32 B-gripiviirust.
TEHIKu täpsustatud andmetel kasvas hospitaliseeritud patsientide arv võrreldes eelmise nädalaga 41%, haiglaravi vajas 95 patsienti, kellest ligikaudu 50% olid vanuses 65 aastat ja vanemad. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul on RS-viiruse levik EL/EMP riikides üldiselt madal ja madalam kui viimase kolme hooaja jooksul.
Ülevaade COVID-19 haiguse levikust (13.01.2025 seisuga):
2. nädala jooksul lisandus 681 haigusjuhtu (145 laboratoorselt kinnitatud ja 536 epidemioloogilise-kliinilise seose alusel diagnoositud). Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigusjuhtude arv 12,1% võrra.
Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 2. nädalal kokku 53 patsienti, kellel oli COVID-19 kas põhi- või kaasuv haigus. Neist 23 patsienti (44,2%) hospitaliseeriti raske kuluga COVID-19 tõttu. Kõik raske COVID-19 tõttu hospitaliseeritud patsiendid olid üle 60-aastased. Raske COVID-19 tõttu suri üks üle 60-aastane inimene.