Deklaratsioonis rõhutatakse riiklike AMR tegevuskavade olulisust ja jätkusuutliku riikliku rahastamise vajalikkust püstitatud eesmärkideni jõudmiseks ja sellega seati globaalsed eesmärgid aastaks 2030, mis hõlmavad kolme peamist valdkonda:
- Inimtervishoius: vähemalt 70% kasutatavatest antibiootikumidest peaksid olema esimese ja teise valiku antibiootikumid (penitsilliinid, sulfoonamiidid, aminoglükosiidid). Antibiootikumide klassifikatsioon.
- Põllumajanduses ja loomakasvatuses: loomade raviks kasutatavat antibiootikumide üldkogust tuleb oluliselt vähendada ning tagada loomade heaolu ja tervis alternatiivsete meetmetega (loomapidamistingimuste parandamine, vaktsineerimine).
- Keskkonnas: on oluline ennetada antibiootikumide ja ravimijääkide sattumist elukeskkonda. Seejuures on vajalik keskkonna antimikroobse reostuse mõõtmise ja saasteallikatega tegelemise pädevus, lisaks ka elanikkonna teadlikkuse tõstmine.
MIKS ON OLULINE SELLEST RÄÄKIDA?
Antimikroobne resistentsus on ülemaailmne väljakutse, millele pööratakse varasemast üha suuremat tähelepanu. Kuna mõjutatud on nii inimeste, loomade, taimede kui ka keskkonna heaolu, siis kasutatakse eesmärkide saavutamiseks „Üks Tervis“ (One Health) lähenemist, kus kõiki neid valdkondi vaadeldakse kui tervikut. Oluline on, et kõik riigid mõistaksid olukorra tõsidust ja järgiksid deklaratsioonis antud soovitusi.
Loe lähemalt ÜRO kõrgetasemelisest kohtumisest ja vastu võetud poliitilisest deklaratsioonist siit.
Allikas: Ravimiamet