EKV sõeluuringus osalemist võimaldatakse Eestis kõigile, sh
ravikindlustuseta naistele tasuta, kuid uuringule tuleb veidi alla poole
kutsututest. Emakakaelavähk on küll ennetatav, kuid vaatamata sellele
diagnoositakse Eestis igal aastal keskmiselt 160 emakakaelavähi esmast juhtu ja
sureb 60 naist. Emakakaelavähi sõeluuringu teekonnaprojekti eesmärgiks on anda
terviklik ülevaade EKV sõeluuringu teekondadest, probleemidest ja võimalustest,
mis toetavad ühiskonnas terviseteadlikkuse suurenemist. Projektis osales ka Eesti
Proviisorapteekide Liit (EPAL).
Projekti käigus uuriti küsimusi, nagu millistel põhjustel Eesti naised emakakaelavähi sõeluuringusse ei jõua ning millised süsteemi arenduvajadused võiksid naisi sel teekonnal toetada. Peamised tulemused näitasid, et 1) sõeluuringute sihtrühmal ei ole üheselt selge arusaam emakakaelavähi tekkepõhjustest; 2) tervishoiuteenuse osutajal esinevad peamised tõrked info liikumises, andmete otsimises infosüsteemidest ja tervishoiuteenuste korralduses; 3) arendused süsteemis puudutavad eelkõige vajadust edukamalt edastada sõeluuringute infot sihtrümani ja teenuse enda erinevate osade korraldust nii, et see oleks terviklikum. Uuringu üheks tulemuseks oli, et sihtrühmal puudub selge arusaam HPV ja emakakaelavähi vahelisest seosest ja emakakaelavähi tekkepõhjustest. Väiksem osa intervjueeritavatest arvas, et HPV on viirus, mis levib sugulisel teel. Arvati ka, et EKV on geneetiline. Levinud arvamus oli, et haigusele aitab kaasa pikaaegne negatiivne stressifoon ja vähi teke on välditav tasakaalustatud eluviisidega, õige mõtlemise ja toitumisega.
Tervishoiuteenuse osutaja seisukohast on peamised probleemid info liikumine, andmete otsimine infosüsteemidest ja tervishoiuteenuste korraldus (seoses raviarvetega). Lisaks on probleeme sõeluuringu aja broneerimise, vastuvõtu meeldetuletamise ning sihtrühma teadmiste ja hoiakutega.
Probleemide ja murekohtade paikapidavust kontrolliti augustis toimunud töötoas, kus osalesid Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Ämmaemandate Ühingu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Proviisorapteekide Liidu, Eesti Apteekrite Liidu, Sotsiaalministeeriumi, TalTechi tudengiprojekti ScreenMe!, Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudi esindajad. Samuti andsid oma panuse kaks EKV sihtrühma esindajat ja tervisekommunikatsiooni uurija.
Uuringuraporti ülevaade: Haigekassa