Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda. Maailmast on kadunud mitmed haigused just seetõttu, et elanikkond on vaktsineerinud end piisaval määral.

Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemisel. See tähendab, et inimese keha suudab hiljem vastava haigusega kokku puutudes kahjulikud mikroorganismid enne nende massilist paljunemist hävitada. Nõnda takistab vaktsineerimine nakkuse levimist. Korduvvaktsineerimise eesmärk on säilitada organismis nakkushaiguste vältimiseks piisav hulk kaitsekehi. (1)

Vaktsineerimine apteegis

Eestis saab end vaktsineerida kas perearsti juures või vaktsineerimiskabinetis. Apteekides on võimalik end vaktsineerida gripi ja puukentsefaliidi vastu hooajaliselt.

Gripivastast vaktsineerimist on apteekides tehtud juba kolm aastat. Selle aja jooksul on apteekides vaktsineeritud üle 40 000 inimese ja Eesti elanike vaktsineerituse tase on oluliselt tõusnud. Väga rõõmustav on, et üle kolmandiku apteekides vaktsineeritutest moodustasid vanemad kui 65-aastased inimesed. Just seda riskirühma soovitab gripi vastu vaktsineerida ka Maailma Terviseorganisatsioon. Aasta-aastalt on üle-eestiline gripivastase vaktsineerimise hõlmatus suurenenud ja 2020. aastal sai gripi vastu vaktsineerida 30 apteegis ja kaheksas linnas üle Eesti: Tallinn, Tartu, Rakvere, Kuressaare, Narva, Pärnu, Jõhvi ja Võru. Kokku sai vaktsineerida 6 nädalal jooksul, mis on oluliselt pikem aega kui eelmistel aastatel.

 


Kevadhooajal saab end vaktsineerida puukentsefaliidi vastu. Näiteks 2019. aasta kevadhooajal vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu apteegis üle 10 000 inimese.

Maailmas on apteekides vaktsineerimine vägagi levinud praktika - juba täna vaktsineeritakse apteekides 20 riigis üle maailma (2). Kuigi paljudes riikides vaktsineerivad apteekrid ise, siis Eestis viivad vaktsineerimistoimingut läbi tervishoiuteenuse osutajate juures töötavad vastavasisulist väljaõpet läbinud tervishoiutöötajad (3).

Loe lähemalt gripi ja puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisest apteegis aadressil vaktsineeriapteegis.ee.

Gripp

Gripp on ülemiste hingamisteede nakkushaigus, mida põhjustavad A- ja B- gripiviirused. Grippi haigestub igal aastal suur hulk inimesi.

Enamikel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, kuid mõnikord võib gripp kulgeda raskelt ja põhjustada enneaegseid surmajuhte.

Gripiviirus levib inimeselt inimesele otsese kontakti kaudu aevastamisel või köhimisel lenduvate piiskade abil. Samuti võib viirus levida läbi kaudse kontakti köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastunud käte või kontaktpindade vahendusel (näiteks uste käepidemed).

Tüsistusi võib ette tulla kõigil, kuid need on rohkem levinud riskirühmades. Tüsistusteks võivad olla kopsupõletik, kõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratsioon ja krooniliste haiguste süvenemine nagu südamepuudulikkus, astma või diabeet. Vanemaealistel võib gripp põhjustada või süvendada kardiovaskulaarset ja tserebrovaskulaarset seisundit (infarkti ja insulti). (4)

Puukentsefaliit

Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus, mis kandub peamiselt edasi puukidega. Puukentsefaliidiviirusel on kirjeldatud 3 erinevat alltüüpi.

Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes puugihammustuse teel kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma (näiteks kitse või lehma) pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. (5)

Kuidas ennetada puukentsefaliiti haigestumist?

Puukentsefaliiti saab ennetada kaht viisi: vaktsineerimisega ja puugihammustuse vältimisega. Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele. Teiseks on soovituslik kasutada lisaks vältimisstrateegiat, kandes sobivat kaitseriietust: pikad püksid ja pikakäistega pluus. Lisaks tuleks kasutada sobivad repellente ehk puugitõrjevahendeid. Aeg-ajalt tuleks teha kogu keha ülevaatus, et võimaluse eemaldada puuk. (5,6)

Viited

(1) Täiskasvanute vaktsineerimine (2020). Kasutatud 03.06.2020, https://www.vaktsineeri.ee/et/taiskasvanutele-vaktsineermine

(2) International Pharmaceutical Federation (2016). An overview of current pharmacy impact on immunisation. A global report. Kasutatud 03.06.2020, https://fip.org/files/fip/publications/FIP_report_on_Immunisation.pdf

(3) Riigi Teataja (2003). Immuniseerimise korraldamise nõuded. Muudetud aktiga 2016 . Kasutatud 03.06.2020, https://www.riigiteataja.ee/akt/119052016006

(4) Terviseameti koduleht. Nakkushaigused. Gripihooaja kokkuvõte 2018.

(5) Terviseamet (2020). Nakkushaigused. Nakkushaigused A-Ü. Puukentsefaliit. Kasutatud 03.06.2020, https://www.terviseamet.ee/et/node/1798

(6) Factsheet about Borreliosis (2016). European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC). Kasutatud 03.06.2020, https://ecdc.europa.eu/en/borreliosis/facts/factsheet