„Apteeker on kasvava rolliga tervishoiutöötaja, kes annab patsiendile ja tervishoiutöötajatele infot ravimite kohta, olles sageli esimene kontakt kergemate tervisehädade korral. Samuti nõustab apteeker, kuidas hoolitseda oma tervise eest ja ennetada haigusi. Järjest enam räägitakse kogukonnaapteekrist, kes panustab inimese ja kogukonna tervisesse.“ Selle mõttega avas EPALi juht Ly Rootslane 2021. aasta konverentsi, mis kandis sõnumit „Apteekri fookuses on inimene kui tervik“. Nagu sedastab konverentsi pealkiri, joonistus ka esinejate ettekannetest välja, et 21. sajandi apteeker peab olema pädev üha rohkemates tervisevaldkondades – toidulisanditest ja vaktsineerimisest vaimse terviseni.
COVID-19 pandeemiast tulenevalt oli üks enim oodatuid ettekandeid Leedu apteekritelt, kes jagasid oma kogemust vaktsineerimisteenuse pakkumisel. Spetsiaalse koolituse saanud apteeker võib Leedus vaktsineerida alates selle aasta märtsikuust, kokku vaktsineeritakse juba 48 apteegis ning koolitatud on üle 200 apteekri. „Eks iga uue asja alustamine on väljakutse ning COVID-19 vaktsineerimine on ju kõigile uudne, siiski saime suurepäraselt hakkama ja patsiendid hindavad seda võimalust,“ kinnitab Kaunase apteegijuhataja Vaida Andreniene.
EPAL on teinud korduvalt ettepanekuid, et ka Eestis võiks apteeker vaktsineerida – see leevendaks meditsiiniõdede nappust ning tagaks vaktsineerimise parema kättesaadavuse.
Apteegis pakutavad teenused on viimaste aastate jooksul oluliselt laienenud, patsient ootab apteeki tulles põhjalikku nõustamist ravimite ja teiste apteegikaupade osas. Järjest olulisem on kliiniliste teadmiste pagas, oskus mõõta inimese tervisenäitajaid, aga ka nõustada, kuidas loobuda suitsetamisest ning miks tuleks minna sõeluuringule. Kõiki neid teemasid kajastasid konverentsil nii apteekrid ise kui ka riigi- ja teadusasutuste spetsialistid.
Täna ootab inimene raviminõustamisest enamat. Näiteks on olulised teadmised toitumise ja toidulisandite vallas ja ka oskus märgata vaimse tervise probleeme ning suunata vajaliku spetsialisti juurde. Nii jagas perearst ja vegan Marta Velgan proviisoritele väärtuslikku ja praktilist nõu selle kohta, kuidas anda ravimispetsialistina asjakohast abi täistaimse toitumise valinud inimestele, kes jõuavad oma toitumisalaste küsimustega järjest enam ka apteekrini.
Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi doktorant Kristiina Sepp tõdes oma ettekandes, et kuigi apteekreid ei kaasatud pandeemia alguses teiste tervishoiutöötajatega ühisesse infovälja, tõestas kriis nii riigile, patsientidele kui kogu tervishoiusektorile, et apteekrid on võimelised väga kiiresti kohanema ning pakkuma erikülgset tuge keerulistes tingimustes.
Konverentsipäeva lõpetas paneeldiskussioon, kus apteekrid Siiri Jürgenson, Janika Tähnas, Triinu Entsik-Grünberg, Diana Raudsepp ja Astrid Oolberg arutlesid selle üle, mida saab apteeker täna ja homme ära teha, et apteegiteenus oleks kvaliteetne ja patsiendikeskne. Kõlama jäi mõte, et kuigi vajalik oleks tugi nii riigi, teiste tervishoiusüsteemi osapoolte kui ka patsientide poolt, on oluline apteekrite enda soov olla hea nõustaja ja teha kõik, et inimene kui tervik saaks apteegist soovitud abi.
Fotogalerii:
https://www.dropbox.com/sh/almkeny95via7py/AAAXxxzWgvfmb8_eAbygUAWga?dl=0
(fotograaf Marek Metslaid)