Tartu Ülikooli teadlased uurisid, milline on proviisorite ja farmatseutide valmisolek pakkuda Eesti apteekides vaktsineerimisteenust. Selle poolt on suurem osa apteekreid, suuremat valmisolekut näitasid nooremad apteekrid.
Uuringus osales 177 apteekrit, kellest enamik olid naised ning valdavalt proviisorikutsega. Ühe uuringu läbiviijatest, Tartu Ülikooli farmatseutilise ettevõtluse nooremlektori Kristiina Sepa sõnul näitasid tulemused, et suurem osa apteekreid, täpsemalt 68 protsenti, olid positiivselt meelestatud ning leidsid, et vaktsineerimisteenuse pakkumine apteegis toetab suhteid patsientidega ja suurendab apteekrite usaldusväärsust patsientide silmis. „Nooremad apteekrid hindasid ka kõrgemalt apteekrite ühiskondliku rolli kasvamist ja inimestele vaktsineerimisteenuse kättesaadavamaks tegemise hõlbustamist. Valmisolekut mõjutas soov tugevdada suhteid patsientidega, aga ka laiendada enda pädevust,“ selgitas Sepp.
Uuringust tuli ka välja, et suur osa, 89 protsenti vastajatest, tundis muret suureneva töökoormuse ja patsiendi võimalike vaktsineerimisjärgsete kõrvaltoimete esinemise pärast, mida apteegis ei pruugi olla võimalik lahendada. „Samas olid rohkem kui pooled, 57 protsenti vastanutest, veendumusel, et valmisolekut vaktsineerida aitab tõsta täienduskoolitus ning vajaliku infrastruktuuri olemasolu“.
„Takistavateks teguriteks olid uuringu põhjal puudulikud ressursid, arvamus, et teised tervishoiutöötajad seisavad apteegis vaktsineerimisteenuse osutamisele vastu, aga ka teatav hirm, kuidas uues olukorras hakkama saada,“ lisas Kristiina Sepp.
Sepp sõnas, et vaktsineerimine päästab igal aastal miljoneid inimelusid. „Vaktsineeritusega kaetust ja kättesaadavust ning tõenduspõhise info liikumist tuleks parandada, kaasates erinevad tervishoiutöötajaid, seal-hulgas proviisoreid ja farmatseute. Apteekide hea kättesaadavus ja ligipääsetavus ning proviisorite laiapõhjalised teadmised tuleks paremini Eesti elanikkonna tervise heaks rakendada.“
Apteegid on traditsiooniliselt keskendunud ravimite väljastamisele ja valmistamisele ning inimeste ravimi- ja tervisealasele nõustamisele. „Järjest enam aga pakutakse erinevaid apteegiteenuseid, nagu näiteks tervisenäitajate määramine (vereõhk, veresuhkur, hemoglobiin), tubakast loobumise nõustamine, aga ka vaktsineerimine COVID-19, gripi ja puukborrelioosi vastu. Viimast viivad läbi tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad ja vastava väljõppe läbinud tervishoiutöötajad, sest proviisoritel ja farmatseutidel vaktsineerimiseks õigust ei ole,“ selgitas Sepp.
Liisbeth Suursilla ja Kristiina Sepa e-postriga „Vaktsineerimisteenuse pakkumine Eesti üldapteekides – proviisorite ja farmatseutide valmisoleku hindamine planeeritud käitumise teooria põhjal“ sai tutvuda tänavusel Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeval.
Uudis ilmus Tartu Ülikooli kodulehel.