Mida on teada ahvirõugete kohta

Ühendkuningriik andis 7. mail teada esimesest juhust, et levimas on ahvirõuged. Nüüdseks on teada juhtumeid kümnetes riikides. Terviseameti lehel on kirjeldatud, mis on ahvirõuged ja kuidas ennetada haigestumist viirusesse.

Sissejuhatus:

Ahvirõuged (inglise keeles monkeypox) on loomade viirusnakkushaigus, mis võib kanduda inimesele. Haigus levib piisknakkusena, otsesel kokkupuutel kahjustatud nahaga või kaudselt läbi pindade/esemete, mis on saastunud haigustekitajaga.

Haigustekitaja:

Ahvirõugeid põhjustab ahvirõugete viirus Orthopoxvirus simiae.

Nakkusallikas:

Haigus esineb peamiselt Kesk- ja Lääne-Aafrika troopilistes vihmametsades. Haiguspuhanguid on viimastel aastatel esinenud Sierra Leones, Elevandiluurannikul, Libeerias, Nigeerias, Kamerunis, Gabonis ja Kongo Vabariigis, kuid on levinud ka väljaspoole mandrit, näiteks 2003. aastal USA-s.

Peremeesloomade hulka kuuluvad mitmed närilised ja ahvid.

Levimine:

Viiruse edasikandumine loomalt inimesele (zoonootiline) võib toimuda otsesel kokkupuutel nakatunud loomade vere, kehavedelikega või naha või limaskesta kahjustustega. Nakatumine võib samuti toimuda ebapiisavalt termiliselt töödeldud ahviliha tarbimise järgselt.

Viiruse edasikandumine inimeselt inimesele võib toimuda piisknakkusena hingamisteede eritistega, otsesel kontaktil haigega, nakatunud inimese nahakahjustustest või haige eritistega saastunud esemetest/pindadest. Nakatumine eeldab pikemaajalist tihedat kontakti. Nakatumine võib toimuda üsasiseselt või sünnitusel.

Nakatumine võib toimuda seksuaalsel teel, meestega seksivate meeste (MSM) hulgas.

Peiteperiood:

Peiteperiood on tavaliselt 6–13 päeva, kuid võib kesta kuni 21 päeva.

Haigusnähud:

Haigusnähud sarnanevad tavaliste rõugete omadele, kuid on leebemad. Haigestumise algusfaasil esineb palavik, tugev peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse ja väsimus. Nahalööve tekib 1-3 päeva pärast palaviku teket. Lööbega on haaratud enamasti nägu, peopesad, jalatallad, suguelundid, vähem kehatüvi.

Lööve läbib erinevad astmed. Esmalt tekivad maakulid (laigud), seejärel paapulid (kergelt kõrgenenud sõlmekesed), vesiikulid (selge vedelikuga täidetud põiekesed). Vesiikulitest tekivad pustulid (kollase vedelikuga täidetud mädapõiekesed), mis kattuvad koorikutega, mis kuivavad ja kukuvad maha.

Haiguse kliiniline kulg on tavaliselt kerge, enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ning reeglina on tegemist iseparaneva haigusega. Rasked juhtumid esinevad sagedamini lastel. Suremus on suurem laste ja noorte täiskasvanute hulgas ning immuunpuudulikuga patsientidel.

Ennetamine:
  • Endeemilistes piirkondades metsloomadega kokkupuute vältimine või nendega kokkupuutel isikukaitsevahendite kasutamine; ainult termiliselt töödeldud liha tarbimine.
  • Haige ja/või nakkuskahtlase isikuga kontaktide vältimine.
  • Haige isoleerimine ja ravi.
  • Isikukaitsevahendite kasutamine patsientide eest hooldamisel.
  • Hügieenireeglitest kinni pidamine.
  • Saastunud pindade/esemete puhastamine.

Täiendav info:

https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/monkeypox https://www.cdc.gov/poxvirus/monkeypox/

https://www.ecdc.europa.eu/en/all-topics-z/monkeypox/factsheet-health-professionals