Alates pandeemia algusest on palju olnud küsimusi, kuidas peaksid COVID-19 viiruse vastu vaktsineerimise osas käituma rasedust planeerivad või juba lapseootel naised. Varasemaid uuringuid on olnud pigem vähe rasedate osas, kuid nüüd saab välja tuua kaks uuringutulemust. Esimene USAs korraldatud uuringu tulemus toob välja, miks rasedatel on soovituslik end vaktsineerida. Norra ja Rootsi ühisuuring leiab, et vaktsineerides end rasedana ei esine tüsistusi rohkemal määral võrreldes mitte vaktsineeritud naistega ning vaktsineerimine kaitseb nii ema kui last.
USAs korraldati uuring, kuhu kaasati aasta jooksul peaaegu 43 000 raseda haigusloo andmed, et jälgida rasedustüsistuste esinemist ning nakatumist COVID-19 viirusesse. Perinataalsetest tüsistustest jälgiti järgmist: raske haigestumine raseduse ajal, venoosse trombemboolia kujunemist, meditsiinilistel põhjustel või spontaanselt tekkinud enneaegset sünnitust. Lisaks koguti andmeid 21 raske haiguse tekkimise kohta raseduse ajal. COVID-19 viirusesse nakatumine tuvastati 3% uuritavatest.
Uuringu tulemusel ilmnes, et COVID-19 nakatunud rasedal esines mittenakatunutega võrreldes 2,5 korda sagedamini raskemaid haigusi raseduse perioodil, 2 korda sagedamini enneaegset sünnitust ning 3 korda sagedamini venoosset trombembooliat.
Rootsi ja Norra ühisuuringus analüüsiti samuti aastase perioodi jooksul naisi, kes olid end raseduse ajal vaktsineerinud ja jälgiti tüsistuste esinemist raseduse perioodil ning vastsündinute terviseseisundeid. Uuringusse oli kaasatud 157 500 naist, kellest 18% olid vaktsineeritud enamasti 12. rasedusnädalal.
Uuringust ilmnes, et võrreldes vaktsineerimata naistega ei ilmnenud vaktsineeritud naistel sagedamini perinataalseid tüsustusi ning uuritavate vastsündinud polnud vaja sagedamini meditsiiniabi. Lisaks tuli välja, et vaktsineeritud emadel läbisid antikehad platsentat loote ja jõudsid vereringesse, mistõttu on vastsündinul teatav kaitse olemas COVID-19 viiruse vastu.
Lähemalt saab lugeda siit.