Eesti Proviisorapteekide Liidu 9. septembril toimunud konverents „Apteek esmatasandi eesliinil“ tõi Tallinnas kokku apteekrid, tervishoiuvaldkonna eksperdid ja riigiasutuste esindajad. Päeva jooksul vaadati apteegiteenuse tulevikku Eesti ja Euroopa perspektiivist, räägiti kvaliteedist ja patsiendiohutusest ning arutati, kuidas tagada apteekide ja kogu esmatasandi toimepidevus ka kriisiolukorras.
Konverentsi kolm sessiooni „Apteeker patsiendi teekonnal“, „Kvaliteet, tervishoiu alustala“ ja „Esmatasandi kriisivalmidus“ käsitlesid apteegiteenust eri vaatenurkadest, kuid jõudsid korduvalt sama mõtteni: apteekrite teadmisi ja apteegivõrgu võimalusi saab Eesti tervishoius kasutada senisest enam.
Ly Rootslane: apteek peab olema tervisesüsteemi integreeritud partner
Konverentsi avas EPALi juht Ly Rootslane ettekandega „Apteegiteenus Eestis täna ja homme“, milles ta vaatas nii Eesti apteegiteenuse hetkeseisu kui ka järgmiste aastate arengusuundi.
Rootslane rõhutas, et apteek ei peaks olema tervishoiusüsteemi kõrval tegutsev teenus, vaid patsiendi terviseteekonda integreeritud ja võrdne partner. Apteekide hea kättesaadavus ja apteekrite erialane pädevus võimaldavad panustada senisest enam ennetusse, nõustamisse ja inimese ravimikasutuse toetamisse.
Selle suuna praktiliste näidetena käsitles Rootslane vaktsineerimist apteekides, kodutestide kasutamist, ravimite valmistamist ning ravimikasutuse ja raviskeemide hindamist. Oluline arengusuund on ka digilahenduste parem sidumine ülejäänud tervishoiusüsteemiga, et patsiendi kohta vajalik info liiguks tervishoiuspetsialistide vahel ning apteeker saaks oma pädevust täielikumalt kasutada.
Sama tähtis on apteekrite endi professionaalne areng. Uued teenused ja suurem vastutus eeldavad pidevat täiendõpet ning tugevat erialast pädevust.
Ly Rootslase ettekandest jäi kõlama kolm olulist tulevikusuunda: ennetus, parem digitaalne integratsioon ning apteekri pädevuse senisest laiem kasutamine patsiendi terviseteekonnal.
Mikołaj Konstanty: apteekide roll laieneb kogu Euroopas
Euroopa vaate apteegiteenuse tulevikule tõi kuulajateni PGEU president Mikołaj Konstanty.
Konstanty näitas, et apteekide liikumine ravimite väljastamisest laiemate patsiendikesksete tervishoiuteenuste poole ei ole ainult Eesti küsimus. Euroopa riikides pakuvad apteegid järjest enam vaktsineerimist, ravimikasutuse hindamist, krooniliste haigustega inimeste toetamist, terviseedendust ja sõeluuringutega seotud teenuseid.
See tähendab ühtlasi muutust apteekri professionaalses rollis. Ravimi väljastamise kõrval muutub järjest olulisemaks apteekri teadmiste kasutamine patsiendi tervise toetamisel.
Konstanty rõhutas aga, et uute ülesannete lisandumisega peab kaasas käima ka jätkusuutlik tasustamine. Samuti vajavad digilahendused ja automatiseerimine turvalist ning läbimõeldud regulatsiooni.
Poola kogemusele tuginedes rääkis ta sellest, kuidas järjepidev erialane eestkoste ja koostöö otsustajatega aitas luua õiguslikud võimalused vaktsineerimiseks apteekides. Selle kogemuse üks õppetund oli, et muutuste tekkimiseks peab apteegisektor olema ise valmis - vaja on koolitatud spetsialiste, tõendusmaterjali ja selget nägemust soovitud arengust.
Mikołaj Konstanty põhisõnum oli, et muutusteks ja võimalusteks tuleb valmis olla, apteekide suurem roll tervishoius vajab nii professionaalset valmisolekut kui ka toimivat raamistikku.
Liis Kruus: tervishoid vajab tugevamat ja integreeritumat esmatasandit
Tervisekassa esmatasandi portfellijuht Liis Kruus rääkis Eesti tervishoiu tänastest valikutest ja tulevikuvajadustest.
Tervishoius kasvavad kulud, elanikkond vananeb ning vajadus tervishoiuteenuste järele suureneb. Seetõttu tuleb olemasolevat ressurssi kasutada targemalt ning vaadata senisest enam sellele, kuidas erinevate tervishoiuspetsialistide pädevused üksteist täiendavad.
Kruus tõi esile apteekrite ja kliiniliste proviisorite võimaliku suurema rolli näiteks ravimikasutuse hindamisel ja ennetuses. Selle eelduseks on aga parem koostöö ning ligipääs tööks vajalikule infole, sealhulgas patsiendi ravimiskeemile, koostoimetele ja asjakohastele terviseandmetele.
Samuti rääkis Kruus targemast andmekasutusest ja digilahendustest ning vajadusest liikuda tervishoius järjest enam mudelite poole, kus teenuse mahu kõrval vaadatakse patsiendi jaoks saavutatud tulemust.
Liis Kruusi ettekande keskmesse jäi tugev ja integreeritud esmatasand, kus eri spetsialistide teadmisi kasutatakse patsiendi jaoks võimalikult mõistlikult.
Külli Teder: kvaliteet sünnib pidevast parendamisest
Konverentsi teise sessiooni avas EPALi apteegiteenuse kvaliteedi töörühma juht Külli Teder, kes tutvustas uut „Apteekide kvaliteedijuhendit“.
Uus juhend on praktiline töövahend, mille abil saab apteegimeeskond oma tegevust süsteemselt hinnata ja arendada. Juhend koosneb kuuest suuremast teemast ning käsitleb kvaliteedijuhtimist, apteegi juhtimist, ravimite ja kaupade käitlemist, nõustamist ja terviseedendust, jätkusuutlikkust ja arengut ning koostööd.
Juhendi oluline osa on enesehindamine. Eesmärk ei ole üksnes hinnata, kas mõni nõue on täidetud, vaid märgata arengukohti, leppida meeskonnas kokku konkreetne muudatus ning hiljem hinnata, kas see tõi soovitud tulemuse.
Teder rõhutas eriti nõustamise tähtsust apteegiteenuse tuumana. Inimkeskne nõustamine algab patsiendi kuulamisest ja tema vajaduste mõistmisest. Tähtis pole üksnes õige ravimi jõudmine õige inimeseni, vaid ka see, et inimene oskaks ravimit õigesti ja ohutult kasutada.
Kvaliteedijuhend käsitleb ka apteegi valmisolekut ootamatuteks olukordadeks - ravimite tarneraskustest ja elektrikatkestustest tehniliste rikete ja küberohtudeni.
Külli Tederi põhisõnum oli praktiline: kvaliteedi parandamiseks ei pea alustama suurest reformist. Alustada saab ühest konkreetsest muudatusest: märgata, kokku leppida, tegutseda ja seejärel tulemust uuesti hinnata.
Külli Friedemann: patsiendiohutus eeldab, et juhtumitest õpitakse
Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann keskendus tervishoiuteenuse kvaliteedile ja patsiendiohutusele.
Ta rääkis patsiendiohutusjuhtumite raporteerimisest, analüüsimisest ja ennetamisest ning rõhutas, et juhtumi registreerimise väärtus seisneb eelkõige võimaluses sellest õppida.
Friedemann tõi eraldi esile dokumenteerimise kvaliteedi. Kui patsiendi raviteekonnal tehtud otsused, tähelepanekud või antud nõu jäävad dokumenteerimata, on hiljem keeruline hinnata nii toimunut kui ka selle põhjuseid.
Oluline roll on siin ka apteekril, kes võib märgata ravimiga seotud probleemi või vea enne, kui see patsiendini jõuab. Samuti käsitleti patsiendi korrektset tuvastamist, infosüsteemide töökindlust ja tervishoiusüsteemi osapoolte vahelist infovahetust.
Friedemann rääkis ka Terviseameti kvaliteedikeskuse rollist ning suunast ennetavama, nõustavama ja õppimist toetava kvaliteedijuhtimise poole.
Ettekandest jäi kõlama põhimõte, et patsiendiohutus sünnib märkamisest, dokumenteerimisest ja õppimisest. Eesmärk ei ole üksnes vigu leida, vaid vältida nende kordumist.
Tiit Meren: kriisivalmidust ei saa õppida ainult paberilt
Teise sessiooni lõpetas kirurg ja pikaajalise NATO sõjameditsiini kogemusega dr Tiit Meren, kes vaatas kvaliteeti hoopis teistsugustes tingimustes – kriisides, katastroofides ja sõjaolukorras.
Meren küsis, mida tähendab kvaliteet siis, kui tavapärased töötingimused hetkega muutuvad: elektrit või internetti ei ole, transport ja logistika on häiritud, ressursse napib ning otsuseid tuleb teha kiiresti ja puuduliku info põhjal.
Tema sõnul ei piisa valmisolekuplaanist paberil. Tegelik valmisolek tekib koolitades, harjutades ja realistlikke olukordi läbi mängides.
Oma NATO ja Afganistani missioonide kogemusele ning sõjameditsiini praktikale tuginedes rõhutas Meren simulatsioonõppe ja meeskonnatöö tähtsust. Kriisis muutub kvaliteedi üheks mõõdupuuks võime kiiresti kohaneda, olemasolevaid ressursse kasutada ning vajadusel improviseerida.
Sama põhimõte puudutab ka apteeke. Kui elekter, side või digilahendused ei tööta, peab oluline info olema vajadusel kättesaadav ka offline ning meeskond peab teadma, kuidas piiratud võimalustega tööd jätkata.
Tiit Mereni keskne sõnum oli selge: plaan loob aluse, kuid kriisivalmidus sünnib harjutades.
Stella Sulaoja: ravimitega varustamine on elutähtis teenus
Konverentsi viimase osa ja sellele järgnenud paneeldiskussiooni juhatas sisse Ravimiameti esindaja Stella Sulaoja, kes rääkis ravimitega varustamisest kui elutähtsast teenusest ning sellest, mida uus korraldus apteekide jaoks tähendab.
Sulaoja selgitas, et elutähtsa teenuse katkemisel võib olla otsene mõju inimeste elule ja tervisele ning ka teiste oluliste teenuste toimimisele. Apteegi puhul hõlmab toimepidevus kogu ravimite patsiendini jõudmise ahelat - ravimite hankimist, varude uuendamist, jaemüüki ja nõustamist.
Uus korraldus tähendab valitud apteekidele senisest konkreetsemaid toimepidevusnõudeid. Nende täitmiseks tuleb koostada riskianalüüs ja kriisiplaan, koolitada personali ning valmisolekut regulaarselt testida. Uute nõuetega kohanemiseks on ette nähtud üleminekuaeg.
Praktilise võimalusena käsitles Sulaoja ka koostööd kriisipoodide võrgustikuga. Kui apteek asub kriisipoega samas hoones, võib olla võimalik leida ühiseid lahendusi näiteks varutoite tagamiseks.
Oluline oli aga rõhutus, et kriisivalmidus ei puuduta ainult elutähtsa teenuse osutajaks määratud apteeke. Kogu apteegivõrgu valmisolek aitab suurendada ravimite kättesaadavuse kindlust kriisiolukorras.
Paneeldiskussioon: kriisiks valmistutakse enne kriisi
Konverentsipäeva lõpetas esmatasandi kriisivalmidusele pühendatud paneeldiskussioon, kus kohtusid riigi, perearstide ja apteekide vaated.
Paneelis arutasid Kerli Zirk (Riigikantselei), Stella Sulaoja (Ravimiamet), Kristel Jakobson-Pallo (Terviseamet), Kristel Amjärv (Tallinna Perearstid) ja Siiri Jürgenson (Tartu Tasku apteek). Arutelu modereerisid Kristo Elias ja Ly Rootslane.
Arutelu tõi kriisivalmiduse väga praktilisele tasandile: mis saab apteegist või perearstikeskusest pika elektrikatkestuse korral? Kuidas säilib külmaahel? Kuidas jõuab generaatorini kütus, kui logistika ei tööta? Kuidas väljastada ravimeid, kui digiretsept või muud infosüsteemid ei ole kättesaadavad? Ning kuidas tagada, et vajalik ja usaldusväärne info jõuaks õigel ajal nii tervishoiutöötajate kui patsientideni?
Kerli Zirk tõi arutellu riigi kriisivalmiduse vaate. Kõlama jäid neli olulist toimepidevuse komponenti: personal, hooned ja territoorium, tarneahelad ning harjutused ja õppused. Samuti arutati, kuidas määratakse kriisis prioriteete ning millal liigub olukorra juhtimine kõrgemale riiklikule tasandile.
Kristel Amjärv tõi paneeli perearstikeskuse praktilise kogemuse. COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmine näitasid ühelt poolt digilahenduste suurt väärtust, teisalt aga seda, kui oluline on kriisis inimlik kontakt, kohalik koostöö ja patsiendi kohta vajaliku info kättesaadavus. Arutati ka paberretseptide ja oluliste tervisedokumentide säilitamist olukorraks, kus digisüsteemid ei tööta.
Siiri Jürgenson avas apteegi praktilist vaadet. Elektrikatkestuse puhul ei piisa üksnes generaatori olemasolust, on vaja ka kütust ja toimivat logistikat. Samuti tuleb mõelda ravimite ja külmaahela säilitamisele ning sellele, kuidas apteegi meeskond kriisi ajal tööd jätkab.
Stella Sulaoja ja Kristel Jakobson-Pallo täiendasid arutelu Ravimiameti ja Terviseameti vaatega ravimivarustuse toimepidevusele, tervishoiusüsteemi valmisolekule, riskiplaneerimisele ja koostööle.
Üheks olulisemaks teemaks kujunes digisüsteemide kõrval toimiva varuplaani vajadus. Kui infosüsteemid või elektriühendus ei tööta, peab olema selge, kuidas jätkub ravimite väljastamine ja milliseid alternatiivseid protseduure kasutatakse. Paneelis arutati paberretsepti rolli varulahendusena ning vajadust selgete juhiste järele.
Tähelepanu all olid ka ravimivarud ja nende hajutamine. Suuremate varude hoidmine tähendab kulusid, ravimid aeguvad ning varusid tuleb roteerida. Samal ajal peab kriisi korral olema lahendus, kuidas ravimid liiguvad ühest asukohast teise, kui mõni apteek või tarneahela osa enam toimida ei saa.
Korduvalt jõuti tagasi õppuste ja praktilise harjutamise juurde. Elektrikatkestus, infosüsteemide rike, suur inimeste liikumine või ootamatult kasvanud patsiendivool on olukorrad, mida saab ette läbi mängida. Riskianalüüs ja kriisiplaan on vajalikud, kuid nende tegelik väärtus ilmneb alles siis, kui meeskond teab, kuidas nende järgi päriselt tegutseda.
Samavõrd oluline on kommunikatsioon. Kriisis peab info olema kiire, usaldusväärne ja üheselt mõistetav. Apteekidel, perearstidel ja riigiasutustel peavad olema toimivad kontaktid ning kohalik koostöö ei saa alata alles kriisi saabudes.
Paneeli keskne sõnum oli selge: kriisivalmidus sünnib enne kriisi – koostööst, harjutamisest, toimivatest varuplaanidest ja inimestest, kes teavad, mida teha siis, kui tavapärane töökorraldus enam ei toimi.
Apteek esmatasandi eesliinil
Konverentsi ettekanded ja arutelud näitasid, et apteegiteenuse tulevik, kvaliteet ja kriisivalmidus ei ole eraldiseisvad teemad.
Apteegi suurem roll patsiendi terviseteekonnal eeldab apteekri pädevuse paremat kasutamist, toimivat infovahetust ja koostööd teiste tervishoiuspetsialistidega. Uute ülesannetega peab kaasas käima teenuse kvaliteedi järjepidev arendamine. Ning kui apteek on oluline osa esmatasandist tavapäeval, peab tema roll ja toimepidevus olema läbi mõeldud ka kriisiolukorras.
Päeva jooksul kõlas korduvalt vajadus liikuda dokumentidest ja põhimõtetest praktiliste lahendusteni – teha koostööd, jagada infot, harjutada ning kasutada olemasolevaid teadmisi ja ressursse targemalt. Just selles peitub ka tänavuse konverentsi pealkirja mõte: apteek on esmatasandi eesliinil nii inimese igapäevasel terviseteekonnal kui ka olukordades, kus tavapärane tervishoiukorraldus satub surve alla.
EPAL tänab kõiki esinejaid, paneliste, koostööpartnereid ja osalejaid sisuka päeva, avatud arutelude ja kaasa mõtlemise eest.
Kohtume taas aasta pärast uute mõtete, uute teemade ja järgmiste sammudega Eesti apteegiteenuse arengus.
EPAL 2026 aasta konverents „Apteek esmatasandi eesliinil“ piltidega saad tutvuda SIITEesti Proviisorapteekide Liit