Mittenakkushaiguste kasvav levik sunnib riike otsima uusi võimalusi, kuidas muuta ennetus ja tervishoiuteenused inimestele paremini kättesaadavaks. Rahvusvaheline Farmaatsiaföderatsioon FIP kutsub Montréalis vastu võetud deklaratsioonis riike üles tunnustama apteekreid esmatasandi tervishoiutöötajatena ning kasutama senisest rohkem nende teadmisi ja kättesaadavust mittenakkushaiguste ennetamisel, varajasel avastamisel ja ravis.
Südame-veresoonkonnahaigused, vähk, kroonilised hingamisteede haigused, diabeet ja vaimse tervise probleemid on kogu maailmas peamised surma ja tervisekaotuse põhjustajad. 2021. aastal põhjustasid mittenakkushaigused vähemalt 43 miljonit surma, neist 18 miljonit enne 70. eluaastat. Haiguskoormust suurendavad elanikkonna vananemine, mitme kroonilise haiguse samaaegne esinemine ning ebavõrdsus tervishoiuteenuste kättesaadavuses.
FIP-i Montréali deklaratsiooni lähtekoht on, et sellise koormusega ei ole võimalik toime tulla üksnes olemasolevate ravikorralduslike lahendustega. Tervishoiusüsteemid vajavad paremini ühendatud, inimesekeskseid ja kestlikke teenuseid, millesse on kaasatud kogu olemasolev tervishoiutöötajate võimekus.
Apteek kui sissepääs tervishoidu
Apteekrid on paljude inimeste jaoks kõige kättesaadavamad tervishoiuspetsialistid. Apteeki saab üldjuhul pöörduda kiiresti ja ilma eelneva vastuvõtuajata ning kroonilist haigust põdev inimene kohtub apteekriga sageli palju regulaarsemalt kui teiste tervishoiutöötajatega.
Deklaratsiooni järgi võimaldab just selline kättesaadavus apteekritel osaleda terviseprobleemide ennetamises ja varajases avastamises. Apteegis saab anda tervise- ja elustiilinõu, hinnata riskitegureid, teha sõeluuringuid ja tervisenäitajate mõõtmisi ning suunata inimese vajaduse korral edasi arsti või teise spetsialisti juurde.
Näiteks võib apteekri tehtud vererõhu mõõtmine või südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamine aidata märgata probleemi enne tõsiste tüsistuste tekkimist. Samuti saavad apteekrid toetada tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumist, vaktsineerimist, tervislikumat toitumist, kehalist aktiivsust, paremat unehügieeni ning inimese oskust oma tervise eest hoolitseda.
FIP rõhutab siiski, et apteek ei asenda perearsti ega teisi tervishoiuteenuseid. Eesmärk on kasutada apteekrite pädevust tervikliku ravimeeskonna osana ning luua selged koostöö-, andmevahetus- ja suunamisteed.
Ravimi väljastamisest ravi jälgimiseni
Apteekri roll ei lõpe ravimi väljastamisega. Krooniliste haiguste puhul sõltub ravi tulemus suuresti sellest, kas ravimeid kasutatakse õigesti, kas ravi sobib inimese igapäevaeluga ning kas võimalikke kõrval- ja koostoimeid märgatakse piisavalt vara.
FIP näeb apteekritel olulist rolli ravimikasutuse hindamises ja optimeerimises, ravisoostumuse toetamises ning ravi tulemuste jälgimises. Eriti tähtis on see mitme kroonilise haigusega inimeste puhul, kes kasutavad samal ajal mitut ravimit ja puutuvad kokku erinevate tervishoiuteenustega.
Deklaratsioon käsitleb apteekrite võimalikke ülesandeid laialt: haiguste ennetamisest ja varajasest avastamisest kuni krooniliste haiguste jälgimise, vaktsineerimise, ravimravi kohandamise ja mõnes riigis ka ravi alustamiseni. Milliseid ülesandeid apteeker konkreetses riigis täita saab, sõltub riigi õigusruumist, väljaõppest ja tervishoiukorraldusest.
Üleskutse valitsustele ja tervishoiujuhtidele
Deklaratsioon kutsub valitsusi, poliitikakujundajaid ja tervishoiujuhte üles tunnustama apteekreid esmatasandi tervishoiuteenuste osutajatena ning kaasama nad riiklikesse mittenakkushaiguste ennetamise ja ravi strateegiatesse.
Selleks ei piisa üksnes apteekritele uute ülesannete andmisest. Teenuste osutamiseks on vaja sobivat väljaõpet, kvaliteedinõudeid, kliinilisi juhiseid, selget vastutust ja toimivaid patsiendi edasisuunamise võimalusi. Samuti peavad apteekrid kuuluma tervishoiu digitaalsesse infovahetusse ning neil peab olema oma ülesannete täitmiseks vajalik ligipääs patsiendi terviseandmetele.
FIP peab oluliseks ka kestlikku rahastamist. Kui apteegilt oodatakse ennetus-, nõustamis- ja jälgimisteenuseid, tuleb nende jaoks luua läbimõeldud rahastus- ja tasustamismudelid. Vastasel juhul jäävad teenused üksikute projektide tasemele ega muutu tervishoiusüsteemi püsivaks osaks.
Deklaratsioon puudutab otseselt ka Eestit
Eesti Proviisorapteekide Liit kuulub FIP-i liikmeskonda alates 2023. aastast ning on nimetatud Montréali deklaratsiooni toetavate liikmesorganisatsioonide seas.
See tähendab enamat kui põhimõttelist nõustumist deklaratsiooni eesmärkidega. FIP-i liikmesorganisatsioonid võtavad kohustuse aidata deklaratsiooni oma riigis ellu viia: toetada apteegiteenuste arendamist, apteekrite pädevuse laiendamist, koostööd teiste tervishoiutöötajatega ning apteekide paremat ühendamist esmatasandi tervishoiu ja digitaalsete terviselahendustega.
Eesti jaoks tõstatab deklaratsioon küsimuse, kas kasutame apteekrite teadmisi ja apteekide head kättesaadavust inimeste tervise toetamisel piisavalt. Apteegid võiksid senisest süsteemsemalt osaleda riskide varajases märkamises, ravimikasutuse hindamises, ravisoostumuse parandamises, vaktsineerimises ja krooniliste haigustega inimeste toetamises. Selle eelduseks on aga riiklikult kokku lepitud rollijaotus, toimiv koostöö, ligipääs vajalikele andmetele ning teenuste kestlik rahastamine.
Montréali deklaratsiooni keskne sõnum on selge: apteekreid ei tohiks käsitleda üksnes ravimite väljastajatena. Nad on kättesaadavad ja usaldusväärsed tervishoiuspetsialistid, kelle senisest parem kaasamine võib aidata haigusi varem märgata, parandada ravi tulemusi ning vähendada ülejäänud tervishoiusüsteemi koormust.
Deklaratsiooni tegelik mõju sõltub nüüd sellest, kuidas FIP-i liikmesorganisatsioonid ja riikide tervishoiujuhid need põhimõtted praktilisteks teenusteks, koostöömudeliteks ja poliitilisteks otsusteks muudavad.
Allikas: FIP-i Montréali deklaratsioon mittenakkushaiguste kohta, 31. august 2026.