Kõikides Euroopa riikides võimaldatakse riigi poolt HPV-vastast vaktsineerimist nii tüdrukutele kui poistele. Erandiks on Bulgaaria ja seni ka Eesti. Poiste HPV vastase vaktsineerimise võimaldamine aitaks vähendada riski päraku-, peenise- ja pea- ning kaelapiirkonna vähi tekkeks. Et HPV on kontaktnakkus, aitab poiste vaktsineerimine samuti kaasa emakakaela-, tupe ja vulvavähi ennetamisel.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikme perearst Piret Rospu sõnul on meil peale tervislike eluviiside vähiennetuseks vähe võimalusi. „Vähki tekitavate viiruste vastu vaktsineerimine on üks lihtne, tõhus ja ohutu viis vähendada mitmete erinevate pahaloomuliste kasvajate riski. Teadlaste prognoos on, et kui 80% poistest ja tüdrukutest oleks HPV vastu vaktsineeritud, siis oleks võimalik praktiliselt välistada suure vähiriskiga papilloomiviiruste ringlus elanikkonna seas.“
„Kuigi vaktsineerimine toimub ka edaspidi eelistatult 12–14-aasta vanuses, on järgmisest aastast võimalik vaktsineerida tasuta kuni 18. eluaastani (k.a). „Näeme, et 14-aastaste hulgas on vaktsineerimisega hõlmatus kõrgem kui 12-aastastel. Mitmetel peredel tekib aga vaktsineerimise suhtes huvi alles laste 15–16-aastaseks saamisel, mil vaktsineerimine oli varem tasuline. Riikliku vaktsineerimise vanuselise vahemiku pikendamine võimaldab kaitsta suuremat hulka noori,“ selgitas dr Piret Rospu komisjoni otsust.
Naistearst dr Piret Veerus märkis, et vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamine on eriti oluline, sest Eesti on emakakaelavähi haigestumuses Euroopas esirinnas. „Eestis diagnoositakse aastas üle 300 HPV poolt põhjustatud erineva paikme vähijuhu. Neile lisanduvad vähieelsete seisundite ja genitaaltüügaste juhud,“ tõi dr Piret Veerus näiteks ja lisas: „Et ühe-doosiline vaktsineerimiskuur on näidanud piisavat tõhusust, siis otsustati jätkata peamiselt ühe doosiga. Teisisõnu, uus strateegia on jõuda rohkemate noorteni ja nüüd saavad ka poisid kaitsta ennast ja tulevikupartnereid vähkitekitava viiruse eest.“
Dooside arvu korral on erandiks immuunpuudulikkusega lapsed. Nende korral soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon muuta HPV vastase vaktsineerimise skeemi kolme-doosiliseks. Immuunpuudulikkusegaga laste vaktsineerimine kolme-doosilise režiimiga on oluline, kuna nad on vastuvõtlikumad nakkuste suhtes ja tavaskeemiga vaktsineerides saavad nad nõrgema kaitse.
HPV vastu vaktsineerimist, kus riik võtab enda kanda nii vaktsiinide maksumuse kui ka vaktsineerimisega seotud kulu, võimaldatakse kõigile kuni 18-aastastele (k.a) alates 1. veebruarist 2024. a. 19-aastasetele ja vanematele on see tasuline vastavalt vaktsineerija hinnakirjale.
2021. aastal oli kõrge vähiriskiga HPV levimus 30–65-aastaste naiste seas 8,8%, teisisõnu peaaegu iga kümnes naine selles eagrupis oli nakatunud potentsiaalselt vähkitekitava viirusega. HPV-st põhjustatud haiguste hinnanguline ravikulu on 6,8 miljonit eurot aastas, millest 81% moodustab vähktõve ravikulu. Ühe-doosilisele vaktsineerimisskeemile üleminekut toetab Maailma Terviseorganisatsioon.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjon on Sotsiaalministeeriumile immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad allergoloog-immunoloogide, infektsionistide, viroloogide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumi esindajad.
Allikas: Sotsiaalmininsteerium