Psühholoog selgitab: kuidas ja miks depressioon Eesti mehi kimbutab?

Arutelud vaimse tervise teemal on saanud normaalsuseks, samas vähe on räägitud sellest, kuidas naiste ja meeste mured on sarnased, ent väljenduda võivad erinevalt.

“Meestel diagnoositakse depressiooni 2–3 korda vähem ja sõltuvushäireid 2–3 korda rohkem kui naistel. Samas viib väga pikale veninud kannatamine Eesti mehi suitsiidini 5 korda sagedamini kui naisi,” tõdes Confido kliinilise psühholoogia keskuse juht, kliiniline psühholoog ja neuropsühholoog Eerik Kesküla meditsiinikeskuse ajaveebis.

Psühholoogi sõnul on meeste puhul levinud depressiooni omal käel ravimine kättesaadavate meetoditega nagu alkohol või uimastid, selmet esmaste meeleolu- ja ärevuskaebustega abi otsida. “Lisaks on suitsiidide arv suurem, sest mehed kasutavad letaalsemaid vahendeid. Naised teevad rohkem enesetapukatseid,“ märkis Kesküla.

Seejuures tasub teada, et vaimse tervise probleemid kimbutavad tublimaid. „Oluline on meeles pidada, et mida kauem olla kroonilise stressi seisundis ja tulla toime raskete tingimuste, ootuste ja nõudmistega, seda tõenäolisemalt mõned psüühikahäired ka välja löövad,“ rääkis Kesküla.

Ta lisas, et ohustatud on just need, kes kalduvad perfektsionismi ja töönarkomaaniasse ning kes teevad mitmekordselt teiste tööd samal ajal tundes, et nad ei tee piisavalt. “Nii tekib rohkem pinget ja stressi kui keskmisel inimesel, kes suudab päeva lõpuks jätta töömured seljataha,“ sõnas psühholoog.

Kriisid mõjuvad kõigile laastavalt

Pole kahtlustki, et kriisid on mõjunud laastavalt kõigile. “Meestel on natuke vähem olnud ärevusega seotud pöördumisi võrreldes naistega, aga rohkem just meeleolulangusega,” tõi Kesküla mõned näited. “Sagenenud on esmaste psüühikahäirete sümptomid, mida kunagi varem ka elu keerulistel perioodidel pole sellisel määral olnud ja stressor ühiskonna- ja elumuutuste kaudu on suur.“

Traditsioonilistes soorollides on üldjuhul mees see, kes toob leiva koju ja on perekonna pea, kaitsja ja ülalpidaja. Seega tundub loomulik arvata, et mees peab olema tugev. “Aga vaimse tervise probleeme peetakse nõrkuse märgiks ja nii tekibki olukord, kus mehed kannatavad ja teevad hambad ristis tööd edasi, kuigi tegelikult on päris raske olla,“ kirjeldas Kesküla.

Ka ei tule tema meelest meeste puhul üllatuseks, et identifitseeritakse ennast tööalaste tegevuste ja rolli läbi. „Koondamise või koju töötama asumisega muutub ka tüüpiline rutiin. Meestel võib depressioon väljenduda näiteks vahel kurbuse asemel ärritumisena, aga võib väljenduda ka täiesti tavapäraselt.”

Psühholoog tõi ka välja, et häirete avaldumise ja süvenemisega on seotud inimese keskkond ja harjumused. „Ei ole normaalne teha tööd 10–12 tundi päevas. Samuti ei ole normaalne, kui füüsiliseks liigutamiseks ja trennitegemiseks jaksu ei ole, sest töö on vaimselt nii kurnav,” hoiatas psühholoog. “Ennastkahjustav on ka harjumus jätta ära tegevused, mis aitavad tööst välja lülituda. Näiteks, kui trenni, sünnipäevale või sõpradega kokkusaamisele jäetakse minemata, muutub elu ühekülgsemaks ja muututakse vaimse tervise häirete osas haavatavamaks.“

Kuidas vaimse tervise häireid ära tunda?

Psühholoogi sõnul on paljudel meestel uskumus, et töö peabki olema raske ja kurnav ning elu ongi raske. Aga kui on tekkinud veendumus, et elu on kannatus ja kõik on halvasti, viitab see juba depressioonile.

“Elu võib olla palju mõnusam, kui sinna sekkuda ja nende probleemidega tegeleda. Ei ole normaalne, et enamik ajast on halb olla – ei peaks olema. Mehed aga kipuvad kannatama ja ootama – küll läheb üle,” rääkis Kesküla ja lisas, et kui ei lähe üle, otsitakse abi liiga hilja seisundis, kus tuleks juba ka haiglaravile pöörduda.

Küsimusele, kuidas siis aru saada, et ei ole enam hästi, vastab psühholoog, et nii ärevuse kui meeleolulangusega võivad olla esimesteks sümptomiteks unehäired, mis omakorda mõjutavad sooritust ja tekitavad stressi. Samuti tuleks märgata, kas õhtul läheb mõni klaas veini või õlut rohkem kui varem.

Ja muidugimõista on oluline leida töö- ja eraelu tasakaal. “Igas päevas võiks olla keegi, kellega rääkida asjadest, mis ei ole tööga seotud. Kui töösõpradega räägitakse väljaspool tööd ka ainult tööst ja erialast, siis see ei ole hea. Kui tunned või märkad kolleegil, et tasakaal on paigast nihkunud, leiab abi rääkimisest,” soovitas Kesküla.

Kesküla rõhutas, et vaimse tervise kontroll peaks olema regulaarne, et probleemidele kiiresti jaole saada. Vaimse tervise spetsialist aitab olukorda veidi teise nurga alt hinnata, leida murekohad ja saavutada taas kontroll oma õnnetunde, elu ja enda üle. Vaimse tervise õelt saad suunised, mida koheselt ette võtta ning vajadusel suunab kliinilise psühholoogi või psühhiaatri poole. Vahel piisab sellestki, kui saab lihtsalt kellegagi rääkida.

Kuhu abi saamiseks pöörduda?

Kui märkad enda või lähedaste puhul kõrvalekaldeid tervislikust vaimsest seisundist, on oluline sellest rääkida ja vajadusel abi otsida. Eestis on võimalik pöörduda nii perearsti, vaimse tervise õe kui ka psühhiaatri poole otse tervisekassa süsteemis ja erasüsteemis ka kliinilise psühholoogi või psühhiaatri juurde.

Allikas: https://tervise.geenius.ee/rubriik/vaimne-tervis/psuhholoog-selgitab-kuidas-ja-miks-depressioon-eesti-mehi-kimbutab/