Viimastel päevadel palju kõneainet tekitanud ravimite tarneraskused on teema, mis on tegelikult igapäevane ravimite valdkonnas nii meil kui mujal Euroopas. Ka paljud tänased mured ravimite kättesaadavusega on Euroopa-ülesed. Kõik tarneraskused ei põhjusta probleeme, st enamasti on ravim asendatav teise müügiloahoidja sama toimeaine ja tugevusega ravimiga. Keerulisem on siis, kui tuleb valida teine toimeaine. Tarneraskuste lahendus peitub koostöös ja asenduste leidmises, annab Ravimiamet teada.
Tänaste tarnehäirete põhjusena on ravimi tootjad nimetanud oodatavast suuremat kasutust, tekkinud energiakriisi, Ukraina sõda ning erinevate komponentide kättesaamisprobleeme (sh siis tooraine, pakkematerjal jms). Ühe ravimi tarnehäire suurendab alternatiivide kasutamist ja võib omakorda tekitada kättesaadavusmuresid.
Ravimiamet ei tooda ravimeid ega too neid maale, aga neil on hea infovahetus arstide erialaorganisatsioonide, ravimiettevõtjate ning hulgimüüjatega, kellega koostöös saab otsida lahendusi (võõrkeelsete pakendite lubamine, müügiloata ravimite load, juhendid puuduva ravimi asendamiseks jne), et tarnehäire mõju patsiendile miinimumini viia.
Kõige parema ülevaate hetkeseisust, olemasolevatest tarneraskustest ning alternatiividest annab ravimiregister (www.ravimiregister.ee), kus iga preparaadi juures on tarneraskuse kohta eraldi märge. Tarneraskuste info liigub ravimiregistrist edasi üle X-tee, mis tähendab, et soovi korral saavad seda infot kasutada ka teised andmebaasid (sh haiglate ja arstide infosüsteemid).
Parimat nõu mure korral ning võimalike ravimiasenduste osas annab perearst või apteeker.
Loe Ravimiameti kodulehelt ülevaadet, millised murekohad on saanud lahenduse ja millele tuleb leevendust lähikuudel.Tulevikuvaatest on riigis töös hädavajalike ravimite elanikkonna varu loomine Eesti Varude Keskuse juures. Ravimiamet on andnud oma arvamuse (loetelu) hädavajalike ravimite nimekirja osas ning osalenud EVK-le nõuandva töörühma töös, samuti on töörühma töösse kaasatud teised ravimituru osapooled.