Ravimitega reisimine

Alates 1. septembrist 2024 väljastavad Eestis narkootiliste ja psühhotroopsete ravimitega Schengeni riikides reisimiseks vajalikke Schengeni tunnistusi apteegid. Usun, et selle teenuse korraldus on juba kõikides apteekides paigas, juhendeid ja infokirju on sel teemal mitmeid.

Lisaks on aga muutunud mõned teisedki ravimitega reisimise põhimõtted. Kõik ravimitega reisimisega seotud info leiate www.ravimiamet.ee lehel 

Võtame kokku olulisema, millega peab ravimitega reisimisel arvestama:

1. Retseptiravimid

Retseptiravimeid võib kaasa võtta välja kirjutatud koguses. Kaasa tuleb võtta retsepti koopia, mille inimene saab ise alla laadida www.terviseportaal.ee oma välja ostetud retseptide alt. Reisides riiki, kus digitaalne asjaajamine ei ole levinud, soovitame selle ka välja printida.

Arsti teatist läheb vaja vaid siis, kui retseptiravim on inimesele tervishoiuteenuse osutaja poolt kaasa antud, st see ei ole apteegist välja ostetud, või inimene on selle ostnud välisriigi apteegist (siis peaks teatise väljastama raviarst, kelle jälgimisel ravimit kasutatakse). Teatisel peavad olema samad andmed, mis muidu on retseptil (apteegi täidetavas osas piisab ravimi väljastamise kuupäeva ja pakendite arvu märkimisest).

2. Narkootilised ja psühhotroopsed ravimid

Narkootilised ja psühhotroopsed ravimid on arvestusele ja eriarvestusele kuuluvad ravimid (narkootilise retsepti alusel kirjutatakse välja vaid narkootilisi ravimeid, psühhotroopseid ravimeid kirjutatakse välja tavalisele retseptile). Nimekirja Eestis turustatavatest narkootilistest ja psühhotroopsetest ravimitest leiate SIIT.

Näitena toome välja:

• narkootilised valuvaigistid – morfiin, oksükodoon, tramadool jt,
• uinutid ja rahustid – alprazolaam, bromazepaam, diasepaam jt,
• aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) raviks kasutatavad ravimid – metüülfenidaat jt.

Kui narkootilise või psühhotroopse ravimiga reisitakse Schengeni riikides (kas siis kui reisi jooksul ainult läbitakse Schengeni riiki või sellise riigi lennujaama), tuleb kaasa võtta Schengeni tunnistus. See tunnistus kinnitab, et kaasas olevad ravimid on inimesele arsti poolt määratud ja vajalikud ning ta on need ostnud apteegist või saanud tervishoiuteenuse osutajalt. Ülejäänud riikides reisides kehtivad ka narkootilistele ja psühhotroopsetele ravimitele samad nõuded nagu ülejäänud retseptiravimite puhul.

Edastasime koos Ravimiametiga kirja ka arstidele palvega, et nad inimestele, kelle puhul on teada, et ta võtab reisile narkootilisi või psühhotroopseid ravimeid kaasa, selgitada Schengeni tunnistuse vajalikkust ja saamist apteegist!

Kordame siin veel paar asja ka Schengni loa osa üle:

• Schengeni riigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari. Schengeni riikide alla kuuluvad ka vastavate riikide saared, näiteks Hispaaniale kuuluvad Kanaari saared.
• Alates 1. septembris saavad inimesed Schengeni tunnistuse apteegist, tunnistusi väljastavad kõik Eesti üldapteegid. Seega lihtsustub tunnistuse saamine inimestele oluliselt, sest enamus apteeke on igapäevaselt avatud ja saavad tunnistuse väljastada mõne minutiga.
• Tunnistuse saab väljastada kohe pärast ravimi välja ostmist apteegist või ravimile, mis on varem apteegist välja ostetud ja raviskeemi arvestades peaks ravimit veel jätkuma.

Inimene peab tunnistuse saamiseks minema apteeki, näitama oma isikut tõendavat dokumenti ja ütlema tunnistuse saamiseks vajalikud andmed:

• andmed lähte- ja sihtriigi ja reisi aja kohta;
• andmed kaasa võetava narkootilise või psühhotroopse ravimi kohta: ravimi nimetus, toimeainete sisaldus ja ravimvorm, pakendi suurus ja/või pakendite koguarv.

Apteeker kontrollib inimesele välja kirjutatud ja väljastatud narkootilise või psühhotroopse ravimi andmeid retseptikeskusest. Kui kaasa soovitakse võtta teisest riigist ostetud või tervishoiuasutusest kaasa saadud ravimid, siis peab inimene esitama tunnistuse saamiseks teise riigi retsepti koopia või arsti teatise ravimi vajaduse kohta ja lisama ravimi apteegist ostmist kinnitava kviitungi või arsti teatise ravimi raviasutusest kaasa andmise kohta. Kui apteeker on veendunud, et inimesele on vastav ravim näidustatud ja väljastatud, koostab ja annab ta paberil vastavale vormile trükitud Schengeni tunnistuse. Apteek võib iga Schengeni tunnistuse väljastamise eest võtta tasu 5 eurot. 

Schengeni tunnistuse puhul tuleb arvestada, et: 

• Schengeni tunnistus antakse isikupõhiselt sellele inimesele, kellele ravim on arsti poolt välja kirjutatud. Alaealisele patsiendile saab Schengeni tunnistuse küsida nii vanem kui laps ise. Reisile saab lapse ravimi kaasa võtta vaid koos lapsega reisides.
• Schengeni tunnistusele saab kanda vaid ühe ravimi. Kui inimene soovib reisile kaasa võtta mitu narkootilist või psühhotroopset ravimit, tuleb igale ravimile vormistada eraldi tunnistus.
• Schengeni tunnistus väljastatakse inimesele, kes omab Eestis püsivat elukohta.
• Schengeni tunnistuse saab vormistada maksimaalselt 30 päevase ravivajaduse jaoks. Kui inimene viibib välisriigis pikemat aega, peab ta ravimi välja ostma kohapealt.
• Schengeni tunnistus peab inimesel reisil olles füüsiliselt kaasas olema.

Käsimüügiravimid

Käsimüügiravimeid võib iga reisija kaasa võtta:

• Kuni 10 erineva nimetusega ravimit;
• Iga ravimit kuni 5 pakendit;P
• Pakendi maksimaalsed suurused (200 tabletti või kapslit, 500g pulbrit lahuse valmistamiseks, 30 ampulli jne) leiate Ravimaimeti veebilehelt.

Reisil kaasas oleva looma jaoks võib kaasa võtta:

• Kuni 5 erineva nimetusega käsimüügiravimit
• Iga ravimit kuni 3 pakendit (jaemüügi pakendi suurused on samad nagu inimeste ravimitel).

Suuremas koguses või pakendis käsimüügiravimi kaasa võtmiseks endale või loomale tuleb enne reisile minekut taotleda Ravimiametilt luba. 

Mida üldiselt ravimitega reisides silmas pidada?