Euroopas on viimastel aastatel ravimite tarnehäired sagenenud. Viimati mõjutas meie patsiente amoksitsilliini sisaldavate ravimite nappus. Kriisivalmiduse tõstmiseks on Eesti süvendanud koostööd ravimite müügiloa hoidjatega ja tugevdanud ravimite hulgimüüjate aruandluskohustust, mis võimaldab ravimiametil olukorda jälgida ja puudujääkide korral kiiremini tegutseda. Praeguseks on Eesti Varude Keskus koostöös ravimite hulgimüüjatega loomas 174 olulisemast apteegiravimist koosnevat ühe kuu elanikkonna ravimivaru.
„COVID-19 pandeemia näitas, kui oluline on omada oluliste ravimite ja meditsiinitarvikute varu. Riiklikest meetmetest aga alati ei piisa ja ravimite puudusega toimetulek nõuab koostööd ka Euroopa Liidu tasandil,“ selgitas terviseminister Riina Sikkut ja lisas: „Olgugi, et Eestil on plaanis toetada kodumaise ravimitootmise arendamist, ei kataks see kõikvõimalike vajalike ravimite nomenklatuuri. Seega sõltume ravimitega varustamisel Euroopa Liidu ja globaalsete tarneahelate toimimisest. Toetame jätkuvalt liidu neid samme, mis meie varustuskindlust parandavad ning ravimite tarnehäireid ennetavad.“
Riina Sikkuti sõnul jälgitakse Euroopa tasandil väga hoolega enamkasutatavate antibakteriaalsete ravimite nõudlust ja pakkumist. „Samas tuleb tõdeda, et laste antibiootikumide tarneraskused on üle-euroopalised. Prognoosidest on selgunud, et valdavas enamuses peaks pakkumine rahuldama nõudlust, võimalikke probleeme on ette näha osade toimeainete mõningate ravimvormide või annustega. Nende osas on tehtud tööstusele ettepanek tootmismahtusid suurendada. Ollakse pidevas kontaktis ravimitööstusega ja jätkatakse monitoorimisega.“
„Euroopa Ravimiamet on seisukohal, et riiklike varude loomisega ehk national stockpiling’uga tarneraskusi ei lahenda. Eesti vaatest peame samas mõistlikuks hoida kohalikke ravimivarusid, mille eesmärk on kaitsta mitte ainult tarnehäirete eest, vaid ka ulatuslikemate tsiviil- või riigikaitseliste kriiside korral,“ kommenteeris minister Riina Sikkut kujunenud olukorda ravimimaastikul.
OECD andmeil kasvasid aastatel 2017-2019 teated ravimite tarneraskustest 60%. Eesti ravimipoliitika 2030 näeb ette mitmeid meetmeid ravimite füüsilise ja rahalise kättesaadavuse parandamiseks. Näiteks on plaanis ajakohastada ravimite hüvitamise protsessi ja kaardistada sellega seotud probleemkohad, sealhulgas muuta tarneraskuste korral hüvitamine paindlikumaks ravimitele, millele Eestis müügiluba väljastatud ei ole.