Matemaatilise statistika professor Krista Fischer ning mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar räägivad seni kehtinud koroonaviiruse levikut tõkestavate piirangute vajalikkusest ja hindavad vaktsineerimise olulisust jätkuvalt kõrgeks.
Professorid on nõus, et senised piirangud enam ei tööta ja nakkuse levikut märkimisväärselt ei tõkesta. Irja Lutsar sõnab:
„Koroonapass ja see kellaajapiirang ka mõjutasid suhteliselt väikest
osa nooremaid inimesi. Isegi kui nakatumiste arvud nüüd
tõusevad, siis haiglasse minevate inimeste arvu ei tohiks see eriti
mõjutada.“ Põhiliseks murekohaks hindab Lutsar eakaid inimesi, kelle jaoks koroonapass ei olnud piisav motivaator minna vaktsineerima, samas põevad eakamad inimesed haigust raskemalt.
Samuti peavad mõlemad spetsialistid jätkuvalt oluliseks koroonaviiruse vastast vaktsineerimist. Professor Lutsari sõnul võiks uus vaktsiin Nuvaxovid tõsta vaktsineeritute hulka, kuna vaktsiin põhineb juba varasemalt läbiproovitud meetodil, mis on ennast pikaajaliselt juba tõestanud.
Ka Fischer tõdeb, et vaktsineerimine on elupäästja ja vaktsiinid on selle aastanumbri aidanud päästa 300-400 elu. "Saame selle järelduse teha, kui vaatame suremust vaktsineeritud ja
vaktsineerimata nakatunute seas. Võrreldes neid andmeid saame mõelda,
milline see suremus oleks juhul, kui kõik nakatunud oleks olnud
vaktsineerimata.“
Tuleviku suund näitab, et välistatud ei ole uus viiruslaine. Professor Lutsari hinnangul võib suvi tuua mõningast rahunemist ja hingetõmbeaega, kuid sügis võib tuua kaasa endaga uusi nakatumisi võimaliku uue viirusetüvega.
„Viirusel on muteerudes oma loogiline strateegia – loomulikult soovib ta
levida kiiremini. Mida paremini ta levib, seda rohkem on
tal ka endal järeltulijaid. Teine asi, mida omikron on suutnud eriti
hästi teha, on eelneva immuunsuse eest ära põgenemine. Kui tuleb
järgmine tüvi, peab ta eelmisest parem olema, muidu ei lase eelmine
ennast üle võtta. Tundub, et selle viiruse strateegia on paremini
levida, mitte raskemat haigust põhjustada, aga seda viimast ei saa ka
100 protsendiliselt välistada.“
Ka professor Fischer sõnab, et sügise osas prognoose teha on keeruline, kuna järgnev tüvi ei pruugi olla leebem, samas ei saa praeguste teadmiste põhjal ette näha, milliseks kujuneb uute võimalike viirustüvede teke.
Lähemalt saab lugeda intervjuud siit.
