Iga ravim võib põhjustada kõrvaltoimeid ja nendes toimetes esinevad individuaalsed erinevused. Mis on kõrvaltoimete juurpõhjused ja kuidas need täpsemalt tekivad, on asunud uurima Tartu Ülikooli Geenivaramu ravimite ja vaktsiini kõrvaltoimete geeniuuringus.
Tartu Ülikooli farmakogeneetika teadur Kristi Krebs kirjutab Novaatoris, et ravimi loomisprotsess on pikk ja keerukas protsess. Põhjalikult uuritud ravim võib soodsate toimete kõrval anda ka soovimatuid kõrvaltoimeid, mis enamikul juhul on kerged, pigem lühiajalised või ei pruugi neid tähelegi panna. Kuigi ravimite väljatöötamine sisaldab kliinilisi uuringuid, siis esineb olukordi, kus mõni kõrvaltoime avaldub alles ravimi turule jõudmist.
Kõrvaltoimete esinemisriski võivad mõjutada erinevaid asjad. Näiteks ravimit tarvitava inimese vanus, sugu, kehakaal, kaasuvad haigused ja juba kasutusel olevad ravimid, toitumine, aga ka näiteks suitsetamine. Lisaks mõjutab ravimile reageerimist inimese geneetiline eripära, mis võib kaasa tuua nii ravimi tõhususe muutuse kui kõrvaltoimete tekke riski. Geneetiliste variatsioonide esinemist uurib farmakogeneetika juba mitu aastakümmet ja eesmärgiks on saada paremat üldpilti geneetika seosest ravimitega. Nii võiks ravimite määramine olla tulevikus personaalsem ja vastav tööriist olla abiks arstidele.
"Eesmärk oleks jõuda tulevikus selleni, et nii, nagu praegu on arstile
teada näiteks patsiendi vanus ja sugu, oleks ka tema geneetiline
informatsioon terviseandmetes juba enne ravimi määramist olemas.
Teadlastena soovime, et kõik tugevad ja rakendatavad seosed jõuaks
võimalikult ruttu igapäevameditsiini ja oleks abistav jõud nii arstidele
kui ka patsientidele."
Kuigi mitukümmend aastat on juba selle eesmärgi nimel töötatud ja palju teoreetilist infot ka jõudnud rakenduseni, siis paljugi on veel teadmata ning vajab lisaks uurimist. Nii on geenivaramu kaudu võimalik geenidoonoritel panustada ühisesse uurmistöösse, et teadustöö abil välja selgitada ravimite võtmisega kaasnevaid kõrvaltoimed.
"Selle teadustöö tulemusena tahame kaasa aidata, et geeniandmete põhjal
isikustada ja paremini valida erinevate ravimite seast inimesele just
sellise, mis võiks toimida tema puhul paremini kõrvaltoimeid
tekitamata."
