Kvaliteedijuhendis kasutatud mõistete selgitused aitavad kujundada ühtset arusaama apteegiteenuse kvaliteediga seotud terminitest ning toetavad juhendi ja selle juurde kuuluvate töövahendite kasutamist. Mõistete loetelu täiendab kvaliteedijuhendit ning aitab selgitada juhendis kasutatud erialaseid termineid.
Mõisted farmaatsias
Seisuga oktoober 2026
● Abivahend – toode, mis aitab parandada inimese funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja saavutada või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisev toimetulek [1] (vt võrdluseks meditsiiniseade)
● Aine – apteegis ravimite valmistamisel kasutatav toime- või abiaine [2]
● Ainulaadne identifikaator – turvaelement, mis võimaldab kontrollida üksiku ravimi pakendi ehtsust ja ravimi pakendi tuvastada [3]
● Apteegikaup – kõik tooted (va ravimid), mis on apteegis saadaval [4]
● Apteegikülastaja – isik, kellele osutatakse apteegiteenust (sh patsient) [4]
● Apteegiteenus – ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest ning ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine [3]
● Apteek – tervishoiuasutus, kus väljastatakse ja valmistatakse ravimeid ning nõustatakse patsienti ravimite ja teiste apteegikaupade tõhusaks ja ohutuks kasutamiseks. Võimalusel pakutakse inimese tervist ja heaolu toetavaid teenuseid. Apteegil on nõuetekohased ruumid ravimite väljastamiseks, valmistamiseks ja säilitamiseks ning seal toimub regulaarne ravimite arvestus ja aruandlus. Apteegis töötavad registreeritud proviisorid, farmatseudid jt spetsialistid, kelle pidevalt arendatud ja täiendatud erialateadmised ja oskused võimaldavad osutada kvaliteetset
apteegiteenust [4]
● Apteeker – apteegiteenust osutav proviisor või farmatseut [4]
● Defektne ravim – ravim, mis ei vasta kvaliteedinõuetele või kui selle pakend, märgistus või infoleht ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, olles mittekvaliteetne, vigane või eksitav [3]
● Digiretsept – elektrooniline ravimiretsept, mille ravimi väljakirjutamise õigust omav isik edastab pärast väljakirjutamist interneti teel retseptikeskusesse. Apteeker leiab retseptikeskusest patsiendi isikukoodi abil vajaliku info ja väljastab ravimi [4]
● Ekstemporaalne ravim – arstiretsepti / tellimislehe alusel apteegis valmistatud ravim [3]
● EL retsept – Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni retsept, mille alusel väljastatakse apteegist retseptiravim [4]
● Eriliigilised ravimid – tavatingimustest erinevalt käideldavad ja/või säilitatavad ravimid (nt temperatuuritundlikud, psühhotroopsed, narkootilised, tsütostaatilised, müügiloata ravimid, lõhnavad, värvivad, tule- ja plahvatusohtlikud ained jne)
● ETO (elutähtsa teenuse osutaja) – isik, kes täidab seaduses elutähtsa teenusena määratletud ülesannet. Apteegivaldkonnas on selleks nõutavatele tingimustele vastav ja elutähtsa teenuse osutajaks määratud üldapteegi tegevusloa omaja, kes tagab ravimitega katkematu varustamise [5, 3]
● Farmatseut – farmaatsiaalase haridusega kutsekeskharidusõppe või rakenduskõrgharidusõppe õppekava läbinud isik (alates 01.01.2027 on farmatseut tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud vastava kutsekvalifikatsiooni omandanud isik) [3]
● GDP (ingl. Good Distribution Practice) – hea turustamistava ehk standardite kogum, mis tagab ravimi omaduste ja kvaliteedi säilimise kogu tarneahelas [6]
● GDPR (ingl. General Data Protection Regulation) - isikuandmete kaitse üldmäärus, õiguslik raamistik isikuandmete kaitse normidele Euroopa Liidus [7]
● Iseravimine – inimese tegevus haiguste ennetamisel või ravimisel, mille käigus hindab patsient ise oma tervise seisundit ja kasutab omal valikul ravimeid ja raviviise. Iseravimise ohutuse ja tõhususe tagamiseks on enne lõplikku raviviisi või ravimi valimist otstarbekas konsulteerida apteekriga [4]
● Jaendamine – apteegis valmistatud ravimi või ravimpreparaadi pakendi jagamine väiksemateks kogusteks järgmistel viisidel: 1) pakend jagatakse väiksemateks väljastamiseks sobivateks kogusteks (pakendist jaendamine); 2) pakendist loetakse, kaalutakse või mõõdetakse ühekordselt välja soovitud kogus ravimit patsiendile väljastamiseks (pakendist väljalugemine); 3) pakend(id) jagatakse manustamiskordade kaupa patsiendile väljastamiseks (personaalne
jaendamine) [2]
● Jaendatud ravim – jaendamisel saadud ravim [2]
● Kaskaad – veterinaarias kasutatav kindlaksmääratud ravimivaliku järjekord, mida rakendatakse juhul, kui konkreetse loomaliigi ja näidustuse jaoks ei ole sobiv müügiloaga veterinaarravim kättesaadav. Kaskaad võimaldab valida järgmise sobiva ravivõimaluse (muu veterinaarravim, inimtervishoius kasutatav ravim, ekstemporaalselt valmistatud ravim). Selle rakendamise eesmärk on tagada loomale võimalikult tõhus ja ohutu ravi [8]
● Kestlikkus, jätkusuutlikkus – võime toimida ja areneda pika aja jooksul, kasutades ressursse vastutustundlikult ning arvestades majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Apteegi kontekstis tähendab see teenuse pikaajalise elujõulisuse tagamist, sealhulgas personali, rahaliste vahendite ja keskkonnahoidliku töökorralduse kaudu
● Kogukonnaapteek (ingl. community pharmacy) – vt üldapteek
● Kvaliteedisüsteem – juhendite, tööeeskirjade, vastutusalade, aruandluse, dokumentatsiooni ja põhimõtete kogum, mille toimimist hinnatakse regulaarselt kindlate hindamismeetodite ja mõõdikute abil (nt ettevõttesisene kontroll, inventuur, riskianalüüs) ning mida parandatakse vastavalt hindamisel saadud tulemustele
● Kõlblikkusaeg – teave ravimi pakendil selle kohta, millise kuupäevani võib ravimit kasutada. Eristatakse ka kõlblikkusaega pärast vahetu ravimipakendi esmast avamist [4]
● Kõlbmatu ravim – ravim, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, mille kõlblikkuse aeg on lõppenud, mille kasutamine on Eestis keelustatud või mis mõnel muul põhjusel ei leia sihipärast kasutamist [3]
● Käsimüügiravim – apteegist retseptita väljastatav ravim [4]
● Meditsiiniseade – tootja poolt meditsiiniliseks kasutamiseks ette nähtud instrument, aparaat, tarkvara, implantaat, materjal või muu toode, mille peamine toime ei ole farmakoloogiline, immunoloogiline ega ainevahetuslik. Seda kasutatakse haiguste või vigastuste diagnoosimiseks, ennetamiseks, jälgimiseks, prognoosimiseks, raviks või leevendamiseks, puude kompenseerimiseks või keha ehituse ja talitluse uurimiseks, asendamiseks või muutmiseks [9] (vt võrdluseks abivahend)
● Minimaalsuse printsiip (võimalikult väheste andmete kogumine) – põhimõte, mille kohaselt apteek kogub ja töötleb isikuandmeid, sh terviseandmeid, üksnes konkreetse teenuse osutamiseks või tööülesande täitmiseks vajalikus ulatuses, mis on kooskõlas nii GDPRi nõuetega [7] kui ka apteekri eetikakoodeksi konfidentsiaalsuse ja inimkeskse tegutsemise põhimõtetega
● Müügiloata ravim – ravim, millel puudub Eestis kehtiv müügiluba [4]. Selle kasutamine on lubatud õigusaktides sätestatud tingimustel, vajaduse korral Ravimiameti loal [3, 8]
● Ohtlikud ravimid – tsütostaatilised, mutageensed, kantserogeensed, teratogeensed, reproduktsioonihäireid põhjustavad ravimid
● Pakendi infoleht (PIL) – ravimipakendis kaasas olev ravimiteabega infoleht patsiendile või tema hooldajale [4]. Ravimiameti lubatud juhtudel võib pakendis trükitud infoleht puududa ning infoleht olla kättesaadav elektrooniliselt (e-PIL)
● Patsient – subjekt, kes on pöördunud või kelle nimel on pöördutud tervishoiu- või veterinaarteenuse saamiseks või kellele osutatakse vastavat teenust [4]
● Proviisor – farmaatsiaalase haridusega proviisoriõppe õppekava läbinud isik (alates 01.01.2027 on proviisor tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud vastava kutsekvalifikatsiooni omandanud isik) [3]
● Ravijärgimus – määr, mille ulatuses patsient tegutseb kooskõlas ravirežiimiga (ravimite manustamine, dieedi järgimine, elustiilimuudatuste läbiviimine) ja mis on saavutatud patsiendi ja tervishoiutöötaja vahelise konsensuse tulemusena [10]
● Ravim – aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud inimese haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks või ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks või elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu [3]
● Ravimi koostoime – kahe või enama ravimi koos kasutamisel tekkiv ravimi toime muutus organismis. Koostoime tõttu võib ravimi toime tugevneda, nõrgeneda või ilmneda täiesti uus toime. Ravimite koostoimed jagatakse farmakokineetilisteks ja farmakodünaamilisteks koostoimeteks [4]
● Ravimi kõrvaltoime – igasugune kahjulik ja soovimatu toime, mis kaasneb ravimi kasutamisega tavapärastel või müügiloa tingimustes nimetamata kasutusaladel, ravivea, ravimi väär- või kuritarvitamise korral või ravimiga töökeskkonnas kokkupuutumisel ning mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi ja kõrvaltoime vahel [3]
● Ravimi turvaelemendid – ravimi pakendi ainulaadne identifikaator ja rikkumisvastane seade [3]
● Raviminõustamine - apteegis (või tervishoius üldiselt) patsiendile pakutav struktureeritud ravimite kasutamise nõustamine selleks, et tagada ravimite ohutu, sihipärane, tõhus ja teadlik kasutamine.
● Ravimireklaam – ravimite kohta müügi suurendamise eesmärgil esitatud teave. Ravimireklaami eesmärk on suurendada nõudlust ravimi väljakirjutamise, turustamise, müügi või kasutamise suhtes ning juhtida tähelepanu ravimile, selle omadustele ja toimele. Ravimireklaami jagatakse üldsusele suunatud ning ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele suunatud reklaamiks [4]
● Ravimiretsept – arsti või mõne teise ravimi väljakirjutamise õigust omava isiku poolt antud nõuetekohane kirjalik luba, mis sisaldab juhendit üksikpatsiendi raviplaani korraldamiseks ravimite kasutamise osas. Ravimiretsepti alusel väljastatakse patsiendile apteegist retseptiravim. Ravimiretsept võib olla digitaalne või paberretsept [4]
● Ravimite kasutamine – ravimite ordineerimine, turustamine ja kasutamine ning nimetatud tegevuste meditsiinilised, sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid [4]
● Ravimite kasutamisega seotud probleemid – ravimite kasutamise käigus või ravimi käitlemisel tekkinud probleemid (nt ravimi koos- või kõrvaltoime, ebastabiilsus säilitamisel) [4]
● Ravimite kasutamisega seotud viga – ravimi ebakorrektse kasutamise tõttu tekkinud välditav sündmus või kahju patsiendile (nt ravimi määramisel, tellimisel, märgistamisel, pakendamisel, ettevalmistamisel, väljastamisel, transpordil, manustamisel, nõustamisel, kasutamise jälgimisel) [4]
● Ravimite kaugmüük – ravimite jaemüük arvutivõrgu abil infoühiskonna teenusena [3]
● Ravimite käitlemine – ravimite tootmine, hankimine, väljastamine, apteegis valmistamine, sisse- ja väljavedu, turustamine, transportimine, säilitamine ja turult kõrvaldamine koos nimetatud tegevuste kohta peetava arvestuse ja aruandlusega [3]
● Ravimite manustamiseks ettevalmistamine – toimingud, mis teevad ravimi kasutamise või manustamise võimalikuks [2] (nt suukaudse lahuse pulbri lahustamine veega, süstelahuse kontsentraadi lahjendamine vmt)
● Ravimite ratsionaalne kasutamine – ravimite kasutamine, milles lähtutakse patsiendi haigusest, selle tõenduspõhiseks ravimiseks ettenähtud ravimiannusest ja ravikuuri pikkusest ning võimalikult kulutõhusast ravimist [4]
● Ravimite valmistamine – tegevus, mis hõlmab kõiki apteegis ravimite valmistamisega seonduvaid toiminguid: valmistamist, jaendamist, pakendamist, märgistamist ja kvaliteedikontrolli [2]
● Ravimiteave, ravimiinfo – info ravimi ja selle kasutamise kohta, mis üksikpatsiendile suunatuna arvestab tema vajadusi ja soove ning üldsusele suunatuna juhib tähelepanu ravimite kasutamisega seotud üldistele aspektidele, nt
ravimite ratsionaalse kasutamise olulisusele [4]
● Ravimpreparaat – turustamiseks pakendatud ning kaubanimega ravim [3]
● Ravimsuhtlemine – ravimite kasutamise või iseravimise toetamisega seotud kontakt patsiendi ja apteekri vahel [4]
● Ravisoostumus – patsiendi nõustumine määratud raviga ning valmisolek seda järgida [4]
● Raviteekond (ingl. care pathway) - kompleksne sekkumine konkreetset patsiendirühma puudutavate otsustus- ja raviprotsesside korraldamiseks kindlal ajaperioodil [11]
● Retseptiravim – apteegist retsepti alusel väljastatav ravim [4]
● Rikkumisvastane seade – turvaelement, mis võimaldab kontrollida, kas ravimi välispakendit on rikutud [3]
● Riskianalüüs – analüüs, mis hõlmab mingi tegevuse, olukorraga kaasnevate ohutegurite määramist, võimaliku ohu või kahju väljaselgitamist ning nende suuruse hindamist [10]
● Seeriaviisiline ravim – ühe jaendamis- või valmistamisprotsessi käigus ühesugustel tingimustel jaendatud või valmistatud kindla koguse homogeense segu jaendamisel saadud ravim [2]
● Standardiseeritud ekstemporaalne ravim – ravimiregistrisse kantud, kodeeritud ja standardiseeritud koostise kirjeldusega ekstemporaalne ravim [3]
● Tervisedendus – protsess, mis aitab nii indiviidil kui ka ühiskonnal suurendada kontrolli tervist määravate tegurite üle ning selle kaudu tugevdada ja väärtustada tervist [4]
● Tervishoiuteenus – tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenus võib olla kas ambulatoorne või statsionaarne. Lisaks individuaalsele tervisehooldusele kuuluvad tervishoiuteenuste hulka ka tervisekaitse, tervisedendus ja haiguste ennetamine [4, 12]
● Tervishoiutöötaja – Terviseametis registreeritud arst, hambaarst, õde või ämmaemand ning tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud proviisor või farmatseut, kes osutab apteegiteenust üld- või haiglaapteegis.
Tervishoiutöötajaga on võrdsustatud ravi osutav ja tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja logopeed [12]
● Toimepidevus – asutuse või isiku suutlikkus ja valmisolek järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada [5]
● Valmisravim – tööstuslikult toodetud ravim [4]
● Veterinaarravim – aine või ainete kombinatsioon loomahaiguste raviks või ennetamiseks, füsioloogilise talitluse mõjutamiseks, meditsiiniliseks diagnoosimiseks või loomade surmamiseks [8]
● Üldapteek – apteegiteenuse osutamiseks moodustatud ettevõte, mille asukoht peab olema tähistatud nimetusega “Apteek” koos apteegi nimega [3]
---------------------------------------------
Viited
[1] Sotsiaalhoolekande seadus
[2] Ravimite apteegis valmistamine
[3] Ravimiseadus
[4] Farmaatsiaterminoloogia. Teine täiendatud trükk. Ravimiamet 2019
[5] Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus
[6] Good Distribution Practice. European Medicines Agency
[7] Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27.04.2016 (isikuandmete kaitse üldmäärus)
[8] Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/6, 11.12.2018 (käsitleb veterinaarravimeid)
[9] Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2017/745, 05.04.2017 (käsitleb meditsiiniseadmeid)
[10] Eesti Keele Instituut. Sõnaveeb
[11] Tervisekassa
[12] Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
Mõistete loetelu saab avada ja välja printida SIIT
Kvaliteedijuhendi koostamisel kasutatud veebiallikate loeteluga saab tutvuda SIIT